четверг, 24 июня 2010 г.

Kalapüük Pöögle järvel



Pöögle järv asub Viljandi maakonnas, mõni km. enne Karksi-Nuiat, kui sõita Karksi-Nuia Pärnu poolt. Enne eilset ma ise seal kalastanud ei olnud. Suhteliselt sügav järv, kohe kaldast 2,5 m. keskel oli 3-4,5 m. Autoga saab hästi ligi, kaldad ei ole eriti kinni kasvanud, praktiliselt saab püüda igalt poolt.
Sõitsime siis poistega kodust välja reede õhtul kella 18.30. Ettevalmistus oli korralik. Ussid, vaglad, boltuska, eelsöödad, õnged. Killavoor oli ikka päris suur, terve auto täis. Umbes kella poole kaheksa ajal olime kohal. Auto jätsime järve otsa, püügi koha valisime autost umbes 300 m. eemale.
Esmalt segasin söödad siis algas tavaline rutiin, sügavuse mõõtmine, püügikoha ettevalmistamine jne. Otsustasin alguses alustada püüki oma Stellaga. Rakendus oli tavaline põhitamiil 0,14mm, 2g kork, lips 0,12mm, konks nr12. Lootsin ju, et hakkan püüdma linaskit! Eelsööt koosnes Salmo universaal+Salmo karpkala+jahvatatud päevalilleseemned+kaerahelbed. Söötsin koha sisse. Otsustasin panna telgi kohe püügikoha juurde. Kõik ettevalmistused olid tehtud, sain alustada püügiga. Poisid olid minust natuke eema, vaatan mis nad seal teevad, sikutavad hõbekokri. Suurus andis muidugi soovida! Pole midagi, küll need suuremad kalad ka tulevad. Põhi püük oli plaanitud meil ju hommikuks. Esimesed kogred olid sellised tillukesed. Konksu otsas ussipundar. Otsustan maisi kasuks, mida aga ei olnud see oli mais. Midagi peab ju koju ka jääma! Kehvasti, aga hommiku käin Abja Konsumis ära ja ostan maisi. Üldiselt püük oli lõbus, kokre tuli nagu kuulipildujast, võttis kõike! Kala suurusest ma ei kirjuta, sest seda lihtsalt ei olnud! Läks pimedamaks, õnge korki silm enam ei seletanud. Uni tikkus ka peale tulema. Kebisin telki, poisid tegid lõkke ja jäid lõkke äärde, vist nautisid romantikat! Tõusin kella 3:00. Taevast tibutas uduvihma. Riietusin, vaatan poisid tukuvad autos. Alustan püügiga. Kala hakkab kohe tulema, kõik on väiksed kogred. kolm tundi püüki ja igasugune isu kadunud. No ei ole linaskit, ainult väiksed kogred. Poistel ka vist püügilust kadunud. Ingmar kebib telki magama. Kella seitsme ajal otsustan Abjasse sõita, et osta maisi. Kohtan mingit kohaliku, kes räägib, et järv oli kolm aastat tagasi ummukil. Enamus kalu oli hukkunud. Käime Ergoga siis Abjas. Ostan maisi. Tagasi tulles põikame ühelt järvelt läbi. See järv oli kinni kasvanud, püügikohti 2-3. Hommikune tuttav juba püüab seal, näitab oma suurt kokre. Kogre kaal 200-300g. Tõesti suur kala, kiidan meest, ise mõtlen, kui see on juba suur koger siis milline on kohalike jaoks 1kg koger, hiidkala? Tagasi oma püügikoha juures. Alustan maisiga püüki. Kala tuleb, nii väikest kui ka väga väikest! Vahet pole kas püüan põhjast keskelt või pinnalt, tulemus ikka üks. Kella 11:00 saab minul mõõt täis, kõik enam ei taha. Poisid on ammu juba loobunud. Pakime oma killavooru kokku, tass kohvi ja koju! Järeldus on selline, et isegi minu kogemustega kalamees ei saa alati seda kala mida tahan, masendav, isegi väga masendav! Ega see asi nii hull ju ka polnud, midagi ju tuli aga lootused ületasid reaalsuse mitmeid kordi. Kus on selle aasta suured linaskid?

Комментариев нет:

Отправить комментарий