Mõne sõnaga Vana-aasta maratonist ka minu silmade ja tegude järgi.
Ilmga just eriti ei vedanud, kogu aeg tuli taevast midagi alla. Teatud kohtades puhus ka kõle tuul vastu, päris jahe oli.
Jooksma pidi ühe 5 km ringi ja siis kuus 6,2 km ringi. Alustasin nagu ikka rahulikus tempos, kui olin läbinud 2km haakisin end Lauri Valdmaa sappa. No nii me siis kahekesi kulgesime, kord vedas tema, siis mina. Tegelikult oli päris hea joosta koos, sai maailma asju arutatud, ei hakanud igav ja suutsime hoida ühtlast head tempot. Kuskil 27 km hakkas Lauri maha jääma. Ma alguses nagu ei pannud tähelegi, et ta maha jäi, kui märkasin siis oli vahe juba suur. Egas midagi jätkasin omas tempos. Tempo aga langes, aeglaselt aga ikkagi langes. Mis oli huvitav, et pulss ka langes. Kuni 39 km oli olemine peaaegu normaalne, oli külm aga jalad töötasid. Rehkendasin, et peaks lõpetama 3tunni ja 17-18min piirimail. Kahjuks kaks viimast kilomeetrit kujunesid aga põrgulikeks. Kui pargist keerasin välja, siis tegi väsimus, tugev ja külm tuul oma töö. Jalad muutusid loetud sekunditega kangeks. Alandasin veel tempot. Tõesti, viimased kaks kilomeetrit olid ülirasked. Sellist tunnet, et kõik on läbi, enam ei jõua jne. ei tekkinud, lihtsalt oli külm ja jalad ei töötanud nii nagu oleks pidanud! Aga, mis siin ikka vinguda, tingimused olid kõigil ühesugused ja kõigil oli raske.
Aeg oli 3:20:41. Tegelikult minu kohta hea aeg, ise rahul, kuigi need kaks minutit!
Peale maratoni saun ja kuum kohv, keha läks soojaks ja eluvaim tuli tagasi.
Selleks aastaks siis maratonidega kõik.
Kõigile ilusat jõulu ja meeldivat aasta vahetust.
TRAIN HARD!!
Ilmga just eriti ei vedanud, kogu aeg tuli taevast midagi alla. Teatud kohtades puhus ka kõle tuul vastu, päris jahe oli.
Jooksma pidi ühe 5 km ringi ja siis kuus 6,2 km ringi. Alustasin nagu ikka rahulikus tempos, kui olin läbinud 2km haakisin end Lauri Valdmaa sappa. No nii me siis kahekesi kulgesime, kord vedas tema, siis mina. Tegelikult oli päris hea joosta koos, sai maailma asju arutatud, ei hakanud igav ja suutsime hoida ühtlast head tempot. Kuskil 27 km hakkas Lauri maha jääma. Ma alguses nagu ei pannud tähelegi, et ta maha jäi, kui märkasin siis oli vahe juba suur. Egas midagi jätkasin omas tempos. Tempo aga langes, aeglaselt aga ikkagi langes. Mis oli huvitav, et pulss ka langes. Kuni 39 km oli olemine peaaegu normaalne, oli külm aga jalad töötasid. Rehkendasin, et peaks lõpetama 3tunni ja 17-18min piirimail. Kahjuks kaks viimast kilomeetrit kujunesid aga põrgulikeks. Kui pargist keerasin välja, siis tegi väsimus, tugev ja külm tuul oma töö. Jalad muutusid loetud sekunditega kangeks. Alandasin veel tempot. Tõesti, viimased kaks kilomeetrit olid ülirasked. Sellist tunnet, et kõik on läbi, enam ei jõua jne. ei tekkinud, lihtsalt oli külm ja jalad ei töötanud nii nagu oleks pidanud! Aga, mis siin ikka vinguda, tingimused olid kõigil ühesugused ja kõigil oli raske.
Aeg oli 3:20:41. Tegelikult minu kohta hea aeg, ise rahul, kuigi need kaks minutit!
Peale maratoni saun ja kuum kohv, keha läks soojaks ja eluvaim tuli tagasi.
Selleks aastaks siis maratonidega kõik.
Kõigile ilusat jõulu ja meeldivat aasta vahetust.
TRAIN HARD!!
