Kõrvemaa Kevadjooks

Kõrvemaalt tagasi, elus ja terve. Suured tänud Andres Kebale kelle eelnev ülevaade raja seisukorrast olid igati abiks!
Kõrvemaa oli plaanis treening jooksuna. Kilomeetri plaanisin läbida 4:45 min/km. Seeoli siis miinimum. Maksimum, mida arvasin võimeline 4:30 min/km.
Kohal olime kell 10.40 enam vähem plaanitud ajas. Esimene keda nägin oli Reget. Tegime koos soojendust, ilm oli nii soe, et läksin starti lühikeses riietuses. Start oli ka huvitav, selline rahulik, keegi ette ei jäänud, ja peale 500m sai juba joosta enamvähem oma tempos. Esimene km 3:58 min/km. Üllatus milline! Edasi kulgesin tempos 4:11-4:18 min/km. Peale esimest ringi otsustasin juua, mitte just janu ei piinanud aga igaks juhuks. Enesetunne ülihea, jooksus kergus ja mõnu. Jooksin kogu aeg mingi noormehe järel, tal oli must rätik peas, pidi ka Stockholmi maratonile tulema. Tema tempo oli paras. 3 km enne lõppu läksin ise vedama, lisasin ka natuke tempot, no enesetunne oli ikka väga hea. Viimasel tõusul lisasin veel tempot ja tõusu lõpus oli ka pulls 179. Pole mina veel näinud oma pulsokal sellist numbrit. Laskumisel pulss langes 165. 200 m enne lõppu lasin juba tempo alla, arvasi, et kedagi taga ei ole aga üks noormees sai ikkagi mööda. No ja mis siis, oma eesmärgi ma täitsin! Peale lõpetamist eriti väsinud ei olnud, jõin oma taastusjoogi, viimasel ajal kasutan Reco2, ja läksin sörkima, venitama. Pere teised liikmed lõpetasid oma jooksu. Koos poisiga sauna, soe supp, kohvi ja selline inimese tunne oli kohe.
Jooks oli hea, aeg 01:08:04, oma kella järgi. Protokolle veel uurinud pole. Rada oli väga hea, suhteliselt kerge, võrreldes eelmise aastaga suisa lauskmaa. Ilm, väga hea! Emotsioonid kogu perel laes! Päev läks siis täielikult korda!
Järgmine nädal Viljandi ja siis Helsingi poolmaraton. Tänase põhjal olen ikka ülioptimist.

75 Rabajooks ja muu.

Eelmine sügis sai lastele lubatud, et kevadel jookseme uuesti Rabajooksul. Lubadus sai ka täidetud, ilm oli ülihea, päikest ja soojust jagus küllaga. Rahvast palju, korraldus väga hea. Ühesõnaga väga hea üritus.
Startisime esimeses grupis. Esimesed 500m oli väga hea ja siis oli kõik hea otsas. Tee läks lumiseks ja pehmeks. Joosta oli kehv aga mitte lootusetu, jalad olid kohe märjad, igasugune kiirus kadus, jäi ainult sumpamine lumes ja hea tuju. Proovisin ikka hoida kiirust 04:45 min/km. See ka õnnestus, jäin ise rahule, peamine, et kuskil jalale viga ei saanud.
Powerit ja tahtmist veel jagus nii otsustasin, et jooksen teise ringi veel aga aeglasemas tempos. Mõeldud, joostud! Teine ring aeglasemalt ja rahulikumalt, tee oli veel hullemaks läinud, täitsa pehmeks ja ligaseks. Nägin ka suusatajat, kehv suusarada ja kehv jooksurada aga tuju hea, mis sa veel tahad saada!
Lapsed jooksid ka raja läbi ja olid väga rahul. Tegelikult kõik, kes jooksid olid tublid, oli see rada, mis ta oli aga joosta ju sai. Pigem joosta lumesogasel rajal, kui istuda kodus ja viriseda.
Maratoniks ettevalmistus käib kahjuks läbi mõõnade ja tõusude. Mõni päev tundub, et kõik on ok ja siis jälle mitu päeva nagu augus. Pikim jooks on olnud 33km. Tunne oli hea aga aeg mitte kõige parem. Sellest nädalast hakkan mahtu vähendama. Nädalas üks kiirem jooks ja viis jooksu kergemas tempos. Mai kuus üks pikem 35km ots. Kindlast jooksen mai alguses poolmaratoni, eeldavas maratoni tempos.
Järgmine nädal Kõrvemaal on juba näha, mis seis praegu on, muidugi, kui seal teed ei ole nii hullud, kui Rabajooksul.
Aga sügisel olen jälle kohal, Rabajooksul, see üritus on lihtsalt nii hea!

Olemas! Avatud uus hooaeg!

Täna esimene kord sellel aastal, kuis sai joostud Raeküla metsas. Metsas jooksmise hooaeg on siis avatud! Kurat, ikka mõnus on joosta pehmel pinnasel, päike paistab, hea soe, tuulevaikne, no mida see hing veel tahad! Nii ma siis kaifisin seda jooksmist, kuigi ega metsas on veel lund ja kohati pidin sumpama lumes aga see kõik on köömes. Täna keskmise tempoga metsas 14 km, keskmine pulss 138. Peale jooksu jõusaalis tunnike ja saun. Elu on ikka ilus!