Ülemistele on siis kah tiir tehtud ! Kuigi hommik algas ebameeldivustega aga ikkagi jooks läks hästi.
Kodust startisime kaaslastega kella 8.00 Kella kümne ajal olin kohal. enesetunne ei olnud just kõige parem, kõhus oli selline raske tunne, polnud kergust ega erksust. Kuidagi vastumeelselt tegin soojendust, venitasin. No ei tulnud seda hoogu ega õiget tunnet sisse.
Start oli üldiselt naljakas, kõik panid kimades minema aga väravate juures olid kõik jälle koos. Trügimist ei olnud kõik olid viisakad. Värav sai läbitud ja siis oli selle jooksu kõige vastikumad kilomeetrid, rahvast meeldivalt palju, tee oli kaetud killustikuga. Esimene kilomeetri aeg oli 5:20. Vaatasin,et natuke ikka aeglane, lisasin tempot, möödusin teistest nii palju, kui sain. Peaale 3 kilomeetrit tuli selline hea tunne, läks kergeks ja hakkas jooks ilmet võtma. 5 kilomeetri peal oli joogipunkt, enesetunne oli nii vägev, et ma ei joonud. Jooksin mõnuga edasi. 7 kilomeetril olin ajaga 31 minutit. Enestunne oli ikka kohe väga hea, sest tekkis lootus oma eesmärk ära joosta. Lasin aga edasi, vahepeal vaatasin ka pulssi, oli teine 165-172 vahel. Tempot ei hakanud ka vähendama, kõik oli ok. 10 kilomeetril oli teine joogipunkt. Enesetunne oli hea, janu ei olnud. Otsustasin, et ei joo vaid panen sama hooga edasi. Viimased kolm kilomeetrit kulgesid mööda luiteid. Olid teised liivased ja männa juurikaid täis, minu ees üks tüüp komistas ja kukkus maha. Paistis, et viga ei saanud. Ise lasin natuke hoo maha, ei tahtnud komistada ja viga saada. Eriti nagu raske ei olnud aga mööda kellestki ka ei saanud. Seal mändide all oli ikka rada suhteliselt kitsas. Aga sellest polnud nagu midagi, sest tempo sobis. Kui keerasin veepuhastusjaama sisse oli minul veel jaksu ka lõpu spurdiks. Aeg oli siis alla 1:05. Ise imestasin, sest peale maratoni ma arvasin, et taastumine võtab ikka aega. Plaanisin joosta 1:10-1:15 kanti.
Ingmar jooksis ka, tema jooksis 5 kilomeetrit. Poiss jooksis enda kohta hea aja, ise imestasin ja poiss oli ise ka üllatunud. Äkki tekib tal ka huvi jooksmis vastu. Praegu peale jooksu on ta väge ja tahtmist täis.
Ise jäin oma ja poisi jooksuga rahule, kõik oli hea! Nüüd siis Stockholmi poolmaraton ja siis kõik, rohkem kuskil see aasta ei osale.
Kodust startisime kaaslastega kella 8.00 Kella kümne ajal olin kohal. enesetunne ei olnud just kõige parem, kõhus oli selline raske tunne, polnud kergust ega erksust. Kuidagi vastumeelselt tegin soojendust, venitasin. No ei tulnud seda hoogu ega õiget tunnet sisse.
Start oli üldiselt naljakas, kõik panid kimades minema aga väravate juures olid kõik jälle koos. Trügimist ei olnud kõik olid viisakad. Värav sai läbitud ja siis oli selle jooksu kõige vastikumad kilomeetrid, rahvast meeldivalt palju, tee oli kaetud killustikuga. Esimene kilomeetri aeg oli 5:20. Vaatasin,et natuke ikka aeglane, lisasin tempot, möödusin teistest nii palju, kui sain. Peaale 3 kilomeetrit tuli selline hea tunne, läks kergeks ja hakkas jooks ilmet võtma. 5 kilomeetri peal oli joogipunkt, enesetunne oli nii vägev, et ma ei joonud. Jooksin mõnuga edasi. 7 kilomeetril olin ajaga 31 minutit. Enestunne oli ikka kohe väga hea, sest tekkis lootus oma eesmärk ära joosta. Lasin aga edasi, vahepeal vaatasin ka pulssi, oli teine 165-172 vahel. Tempot ei hakanud ka vähendama, kõik oli ok. 10 kilomeetril oli teine joogipunkt. Enesetunne oli hea, janu ei olnud. Otsustasin, et ei joo vaid panen sama hooga edasi. Viimased kolm kilomeetrit kulgesid mööda luiteid. Olid teised liivased ja männa juurikaid täis, minu ees üks tüüp komistas ja kukkus maha. Paistis, et viga ei saanud. Ise lasin natuke hoo maha, ei tahtnud komistada ja viga saada. Eriti nagu raske ei olnud aga mööda kellestki ka ei saanud. Seal mändide all oli ikka rada suhteliselt kitsas. Aga sellest polnud nagu midagi, sest tempo sobis. Kui keerasin veepuhastusjaama sisse oli minul veel jaksu ka lõpu spurdiks. Aeg oli siis alla 1:05. Ise imestasin, sest peale maratoni ma arvasin, et taastumine võtab ikka aega. Plaanisin joosta 1:10-1:15 kanti.
Ingmar jooksis ka, tema jooksis 5 kilomeetrit. Poiss jooksis enda kohta hea aja, ise imestasin ja poiss oli ise ka üllatunud. Äkki tekib tal ka huvi jooksmis vastu. Praegu peale jooksu on ta väge ja tahtmist täis.
Ise jäin oma ja poisi jooksuga rahule, kõik oli hea! Nüüd siis Stockholmi poolmaraton ja siis kõik, rohkem kuskil see aasta ei osale.
Комментариев нет:
Отправить комментарий