Jooksmisest juunis

Juunis läbisin 251,4 km jooksu. Nendest 6,4 km. oli Harku järve võistlus, 45 km. oli kiires tempos jooksu. 200 km. läbisin rahulikus tempos. Treeningu päevi oli 20, võistlusi 1. Kõige pikem ots oli 30 km. Normaalne kuu, erilisi vigastusi ka ei olnud. Juulis maht sama, kui mitte isegi natuke suurem.

25 nädala jooksud

T- 8km 1min kiiret jooksu, 2min rahuliku jooksu jne.
N-15 km rahuliku tempoga
L-10 km lõigujooks 5*1000m. 1000m rahulikult 1000m täistempoga jne
P-20 km rahulik ühtlane tempo.
Selle nädala võtsin rahulikult, rohkem kiiruse treeningut. Järgmine nädal kaks kiirusetrenni ja kolm mahutrenni.

Rukkileiva teost

Rukkileib.

Leiva tegemise vastu tekkis mul huvi 2009 a. detsembri kuus. Nimelt lugesin mingit artiklit, kus kirjutati kodus valmistatud rukkileivast. Tundus suhteliselt lihtne olevat. Ainuke millest ma aru ei saanud on leivajuuretis. Kes või mis see on oli minu jaoks ebaselge. Esimene leivategu isegi õnnestus. Juuretise valmistasin ka ise. Alates 2010 aasta algusest ei ole ma leiba poest ostnud, iga nädal küpsetan rukkileiba. See leiva tegemine tegelikult tekitab sõltuvuse. Soovitan seda sõltuvust! Iga kord on ju midagi uut ja põnevat. Leiba olen teinud soolalihaga, sokolaadiga, apelsinidega, soolapähklitega ja muidugi seemnetega. Endale meeldib kõige rohkem see tavaline rukkileib. Leiva sisse saab panna kõike, kõik sobib rukkileivaga.

Juuretis

Selleks, et leiba teha peab olema juuretis. Juuretist saab kahte moodi, ise teha või küsida kellegi käest. Ise tegemisel peab arvestama, et juuretis saab oma õige jõu ja väe peale 4-7 korda. Ise valmistasin juuretise niimoodi, et võtsin 2 leivaviilu, kallasin hapupiima peale. Katsin kausi toidukilega, viisin kausi sooja ruumi. Kogu see kupatus kääris oma neli päeva. Üks kord päevas segasin seda massi, lõhn oli hapukas. Juuretis sai valmis. Vot seda juuretise poega kasutan siiani.

Leiva tegemine

Võtan ühe liitri käesooja vett ja segan kolme supilusika juuretisega. Lisan kolm supilusikat linnase ekstrakti ehk maltoosat. Lisan rukkijahu. Rukkijahu panen nii palju, et juuretis oleks hapukoore paksune. Väga hea on segamisel kasutada visplit. Katan rätikuga kausi ja panen sooja hapnema. Juuretis hapneb 12-16 tundi. Kauem pole vajadust olnud. Juuretise pind peab olema vahune no umbes nagu heal õllel.

Järgmisena on vaja lisada rukkijahu ja kui on soovi siis natuke nisujahu. Sõtkun tainast kuni tainas hakkab laulma. Taignal tuleb selline lumpsu hääl sisse. Tainast on vaja sõtkuda kiiresti, seda õhulisem leib on. Kui tainast on parasjagu sõtkutud, võtame 3-4 supilusika täit juuretist. Juuretise paneme klaaspurki. Jätame võetud juuretise umbes tunniks tuppa. Ta kogub järgmise leivateoks jõudu. Juuretis on ju elusasi. Kui juuretis on jõudu kogunud, sulgeme kaane ja saadame ta külmikusse.

Tainale lisan 3-4 teelusikat soola, 2/3 klaasi suhkurt, peotäis kliisi, viimasel ajal olen lisanud ka kartulihelbeid. Sõtkun korra veel läbi. Pool taigna kogusest panen eelnevalt võiga määritud vormi. Teisele poolele kogusest lisan seemnei või pähkleid, kõik oleneb sellest millist leiba soovin. Panen ka seemnetega taigna eelnevalt võiga määritud vormi. Vormid täidan natuke üle poole taignaga, silun veel märja käega leivad üle, puistan seemneid peale. Nüüd rätik vormide peale ja leivad sooja ruumi kerkima.

Leib peab kerkima soojas ja tõmbetuuleta ruumis. Kerkimine võtab aega 2-4 tundi. Kauem pole minul veel läinud aga olen lugenud ka kuni 8 tundi võtab kerkimine aega. Ühesõnaga kui vormid on täis kerkinud on õige aeg leivad ahju panna.

Ahi peab olema hästi kuum no nii 250 kraadi. Leivad siis ahju küpsema. Panen ka ahju põhja kausi veega, et niiskust olek parasjagu.

Küpsetan algul 20 minutit 250 kraadiga, siis umbes 40-50 min. 180 kraadiga. Tegelikult need kraadid ja ajad sõltuvad ikka ahjust. Näiteks minu ahjuga tuleb 20 esimest minutit küpsetada ilma ventilaatorita, hiljem kui langetan temperatuuri siis lülitan ventilaatori sisse. Vahest, kui leib läheb pealt kole mustaks katan ta fooliumiga. Leib on küps. Kummutan vormidest leiva välja, hõõrun leiva või tükiga üle, katan rätikuga ja lasen leival jahtuda. Kõik, leib on valmis, muidugi on ta hea. Osa leivast panen kilekotiga sügavkülma. Säilib kaua, vist? Pole üle nelja viie päeva hoidnud.

Kõigile meeldivat leivategu!

25.06.2010.a.

Kalapüük Pöögle järvel

Pöögle järv asub Viljandi maakonnas, mõni km. enne Karksi-Nuiat, kui sõita Karksi-Nuia Pärnu poolt. Enne eilset ma ise seal kalastanud ei olnud. Suhteliselt sügav järv, kohe kaldast 2,5 m. keskel oli 3-4,5 m. Autoga saab hästi ligi, kaldad ei ole eriti kinni kasvanud, praktiliselt saab püüda igalt poolt.
Sõitsime siis poistega kodust välja reede õhtul kella 18.30. Ettevalmistus oli korralik. Ussid, vaglad, boltuska, eelsöödad, õnged. Killavoor oli ikka päris suur, terve auto täis. Umbes kella poole kaheksa ajal olime kohal. Auto jätsime järve otsa, püügi koha valisime autost umbes 300 m. eemale.
Esmalt segasin söödad siis algas tavaline rutiin, sügavuse mõõtmine, püügikoha ettevalmistamine jne. Otsustasin alguses alustada püüki oma Stellaga. Rakendus oli tavaline põhitamiil 0,14mm, 2g kork, lips 0,12mm, konks nr12. Lootsin ju, et hakkan püüdma linaskit! Eelsööt koosnes Salmo universaal+Salmo karpkala+jahvatatud päevalilleseemned+kaerahelbed. Söötsin koha sisse. Otsustasin panna telgi kohe püügikoha juurde. Kõik ettevalmistused olid tehtud, sain alustada püügiga. Poisid olid minust natuke eema, vaatan mis nad seal teevad, sikutavad hõbekokri. Suurus andis muidugi soovida! Pole midagi, küll need suuremad kalad ka tulevad. Põhi püük oli plaanitud meil ju hommikuks. Esimesed kogred olid sellised tillukesed. Konksu otsas ussipundar. Otsustan maisi kasuks, mida aga ei olnud see oli mais. Midagi peab ju koju ka jääma! Kehvasti, aga hommiku käin Abja Konsumis ära ja ostan maisi. Üldiselt püük oli lõbus, kokre tuli nagu kuulipildujast, võttis kõike! Kala suurusest ma ei kirjuta, sest seda lihtsalt ei olnud! Läks pimedamaks, õnge korki silm enam ei seletanud. Uni tikkus ka peale tulema. Kebisin telki, poisid tegid lõkke ja jäid lõkke äärde, vist nautisid romantikat! Tõusin kella 3:00. Taevast tibutas uduvihma. Riietusin, vaatan poisid tukuvad autos. Alustan püügiga. Kala hakkab kohe tulema, kõik on väiksed kogred. kolm tundi püüki ja igasugune isu kadunud. No ei ole linaskit, ainult väiksed kogred. Poistel ka vist püügilust kadunud. Ingmar kebib telki magama. Kella seitsme ajal otsustan Abjasse sõita, et osta maisi. Kohtan mingit kohaliku, kes räägib, et järv oli kolm aastat tagasi ummukil. Enamus kalu oli hukkunud. Käime Ergoga siis Abjas. Ostan maisi. Tagasi tulles põikame ühelt järvelt läbi. See järv oli kinni kasvanud, püügikohti 2-3. Hommikune tuttav juba püüab seal, näitab oma suurt kokre. Kogre kaal 200-300g. Tõesti suur kala, kiidan meest, ise mõtlen, kui see on juba suur koger siis milline on kohalike jaoks 1kg koger, hiidkala? Tagasi oma püügikoha juures. Alustan maisiga püüki. Kala tuleb, nii väikest kui ka väga väikest! Vahet pole kas püüan põhjast keskelt või pinnalt, tulemus ikka üks. Kella 11:00 saab minul mõõt täis, kõik enam ei taha. Poisid on ammu juba loobunud. Pakime oma killavooru kokku, tass kohvi ja koju! Järeldus on selline, et isegi minu kogemustega kalamees ei saa alati seda kala mida tahan, masendav, isegi väga masendav! Ega see asi nii hull ju ka polnud, midagi ju tuli aga lootused ületasid reaalsuse mitmeid kordi. Kus on selle aasta suured linaskid?

Jooks 24 nädal.

E- 13 km. keskmine tempo
K- 10 km. rahulik tempo
N- 16 km. rahulik tempo
P- 30 km. rahulik tempo
Reeden jooks jäi ära, sest ilm oli vihmane ja tormine. Muid oli plaanis 5km sörki+4*1000m lõike. Aga pole hullu, alates 25 nädalast on plaan 2 kiiruse treeningut nädalas. Pikemate jooksude mahtu hakkan vähendama. Hüppeliiges on ka nagu rahulikuks jäänud eks näeb, mis juhtub järgmine nädal, plaan on ikkagi veel elus, et jooksen Helsingi maratoni. Täna sain teada uuest maratonist RUSKAMARATON( http://www.ruskamaraton.com/), tekkis huvi seal joostakse ka 1/2 maraton.

Kalapüük Kassepa järvel

Kassepa järvel olen ma siiani ainult ühe korra kalastanud, see oli kolm aastat tagasi. Püük toimus siis esimese jääga, ilm oli kole sant, sadas vihma, tuul oli tugev. Kui mu mälu ei peta siis saak oli ka suht nigel, mõned ahvenad, ahvena suurus andis siis ka soovida. Aga midagi jäi hinge, vahest, kui mööda sõitsin käisin seal järve ääres ja imetlesin, unistasin, et kunagi tulen siia püüdma.Täna hommikul helises mobiil kell 02:00, jube vastik oli tõusta. Kuidagi sain ülesse. Tass kohvi joodud hakkas enesetunne paranema. Ergot äratasin kaks korda. Kodunt saime minema 03:15. Kohustuslik kohvi joomine Statoilis. Järve ääres olime lõpuks poole viiest hommikul. Ergo otsustas landiga proovida, mina tahtsin õngitseda, oma armsa 7m Stellaga. Poiss läks siis kummikaga peale, mina vaatasin õngitsemiseks kena koha kaldal. Valmistudes pidin tõdema, et OFF jäi koju ja muidugi termos kuuma kohviga. No pole hullu ju saan hakkama. Kella viiest hommiku sain siis püügiga alustatud. Kala hakkas võtma kohe, koht oli ju hoole ja armastusega valitud. Kala võttis ainult vakla, ussist ja maisist ei pidanud lugu, kaladeks olid roosärjed ja särjed. Igav ei hakanud, kuigi soov oli saada linaskit või latikat. Ei no unistada muidugi võib.
Vahepeal käis Ergo, ta oli saanud ühe haue no nii 900g, olid mõned võtud ja äraminekud. Üldiselt poiss oli rahul, mina ka. Kala võtab, ilm on enam vähem ja sääski ka nagu polegi, mis sa hing veel tahad. Kell 11:00 lõpetasin püügi. Oleks võinud veel püüda aga taevasse hakkasid kogunema vihmapilved.

Koduteel Abja Lukoilst tass kohvi ja mõnusa tundega koju (Ergo oma 900g. hauega.)

Harku järve jooks

12.06.2010 toimus siis 39 Harku järve jooks. Rada oli 6,4 km pikk.
Hommikul tõusin juba kella 6.00, öösel oli kehv uni, vasak põlv valutas kogu öö. Sõin oma kaerahelbepudru, jõin tassi kohvi, enesetunne natuke paranes. Määrisin jalad soojendava spordisalviga. Märkamatult oli kelle juba 8.45. Startisin siis kodunt, kuna poisid läksid Võrru siis sõitsin Tallinna üksi. 10.30 olin Harku järve ääres, sain auto ilusasti pargitud. Õues oli ikka väga kole ilm, sadas vihma ja tuul oli ikka päris vali. Soojendus tehtud läksin autosse, ise läbimärg. Tõsi, käis peas ka läbi mõte, et sõidaks koju. Kobisin siis autost 20 min. enne starti välja. 12.00 star. Jube trügimine, vahepeal nii ca 500m stardist tekkis ummik, kuidagi sain sealt läbi, sai veidi rahulikumat joosta aga mitte omas tempos. 1km aeg 5:00, hakkasin siis tempot tõstma, kogu aeg möödusin kellestki, enesetunne oli ikka väga hea. kuni 5km oli keskmine tempo 4:15-4:30 km. Power oli ikka sees. Vahepeal oli ka rennijooks, ca 1km. ees oli mingi vend, kogu rada oli teda täis, mööda ei saa. Peale 5 km läks rada laiemaks, sai jälle joosta. Viimased paarsada meetrit oli jooks rannaliival, ai see oli ikka valus, eriti vasaku põlvele, lasin tempo alla, üks jooksja möödus. Kõik finis. Medal, saku vesi ja pakk. Päike tuli välja, asi seegi. Kõmbin autoni. Teen lõdvestus jooksu, venitan, painutan. Kõik on ok! Kuskil midagi ei valuta! Imeline on see sport ikka tõesti! Väga hea jooks oli, igati jäin rahule. Koht oli siis 283, aeg 00:28:51, keskmine km 4:30. Oma v/k 60.