Minu jaoks maagiline poolmaratoni piir 1h30min alistus Keilas. Poleks eriti uskunud, sest viimne kuu aega pole sellist tugevat powerit olnud, et läheks ja teeks. Ju siis nii peab olema. Aga minu jaoks oli aeg1h30min. poolmaratoni jaoks üks selle aasta eesmärke!
Jooksust ka siis läbi minu silmade.
Ilm oli vihmane, pidev sadu. Õnneks vihm oli soe, esimene kilomeeter natuke häiris aga pärast harjus ära ja polnud hullu. Tuul oli õnneks nõrk, nii et külm ei hakanud. Rada lauge, erilisi tõuse ei olnud. Kõik olud sobisid, et joosta enda kohta hea aeg!
Start oli hea, kohe sai joosta omas tempos, kuskil 6km enam ei möödunud minust keegi. Jooksin üksinda, pisitasa möödusin ka kellestk. Proovisin hoida tempot 04:12-04:17 km. Pulss stabiilselt 164-166.
Poole maa peal proovisin juua aga sattus kätte spordijook, ei sobi minule spordijoogid, nii ma siis kulgesin lõpuni ilma joomata, ilm oli selles suhtes ikka hea, ei olnud palav ja erilist janu ka ei olnud.
Kuskil 11km avastasin, et üks noormes jookseb minu tuules, nii me siis kulgesime kahekesi. Temale sobis minu tempo no ja minul polnud ka selle vastu, sest kahekesi nagu mugavam ja lõbusam. Selgus, et noormees on ka Pärnumaalt pärit, ühekandi mehed!
Peale 17 km läks noormehel raskeks. Lasin tempo natuke alla, innustasin teda ikka minu taga joosta. 19 km noormes hõikas, et mine, ta ei suuda selles tempos joosta. Lisasin siis tempot ja kulgesin probleemideta lõpuni. Tõsi 500m enne lõppu hakkasid jalad kangeks minema. Vist vedeliku puudus hakkas tunda andma. Kannatasin lõpuni.
Peale jooksu kohe sauna, õhtul kodus väike sörk ja korralik venitus.
Paistab, et uus treeningu kava toimib. Nädalas 6 päeva jooksu, millest ükspäev tempojooksu, ükspäev lõigujooksu ja ükspäev pikk kross 25-30km. Teised päevad taastavad jooksud. Üritan ka kahel korral nädalas joosta hommikuti, rahulikus tempos 4 km. Ja muidugi 3 korda nädalas jõusaal.
Mis sest asjast välja tuleb näeb mõne nädala pärast Helsingi maratonil. Mingi eesmärk on olemas.
Raske Helsingi rada ootab!
Jooksust ka siis läbi minu silmade.
Ilm oli vihmane, pidev sadu. Õnneks vihm oli soe, esimene kilomeeter natuke häiris aga pärast harjus ära ja polnud hullu. Tuul oli õnneks nõrk, nii et külm ei hakanud. Rada lauge, erilisi tõuse ei olnud. Kõik olud sobisid, et joosta enda kohta hea aeg!
Start oli hea, kohe sai joosta omas tempos, kuskil 6km enam ei möödunud minust keegi. Jooksin üksinda, pisitasa möödusin ka kellestk. Proovisin hoida tempot 04:12-04:17 km. Pulss stabiilselt 164-166.
Poole maa peal proovisin juua aga sattus kätte spordijook, ei sobi minule spordijoogid, nii ma siis kulgesin lõpuni ilma joomata, ilm oli selles suhtes ikka hea, ei olnud palav ja erilist janu ka ei olnud.
Kuskil 11km avastasin, et üks noormes jookseb minu tuules, nii me siis kulgesime kahekesi. Temale sobis minu tempo no ja minul polnud ka selle vastu, sest kahekesi nagu mugavam ja lõbusam. Selgus, et noormees on ka Pärnumaalt pärit, ühekandi mehed!
Peale 17 km läks noormehel raskeks. Lasin tempo natuke alla, innustasin teda ikka minu taga joosta. 19 km noormes hõikas, et mine, ta ei suuda selles tempos joosta. Lisasin siis tempot ja kulgesin probleemideta lõpuni. Tõsi 500m enne lõppu hakkasid jalad kangeks minema. Vist vedeliku puudus hakkas tunda andma. Kannatasin lõpuni.
Peale jooksu kohe sauna, õhtul kodus väike sörk ja korralik venitus.
Paistab, et uus treeningu kava toimib. Nädalas 6 päeva jooksu, millest ükspäev tempojooksu, ükspäev lõigujooksu ja ükspäev pikk kross 25-30km. Teised päevad taastavad jooksud. Üritan ka kahel korral nädalas joosta hommikuti, rahulikus tempos 4 km. Ja muidugi 3 korda nädalas jõusaal.
Mis sest asjast välja tuleb näeb mõne nädala pärast Helsingi maratonil. Mingi eesmärk on olemas.
Raske Helsingi rada ootab!
