Tossud talveks.

Sai siis talveks Jooksueksperdist ostetud uued tossud. Asicsi toodang, mudeliks Moriko 5G-TX. Pealsed goretex materjalist. Kui saaks uued soojad kindad siis oleksin talve tulekuks valmis ja suhteliselt hästi motiveeritud!

Üks nädal veel maratonini.

Selleks ajaks on tõenäoliselt järgmisel nädal kõik läbi. Maraton joostud ja vist inimese tunne ka tagasi tulnud.
See nädal olen jooksu mahtu vähendanud. Pikim ots pühapäeval 16km, 04:56 min/km, keskmine pulss 142. Minu kohta täitsa hea tulemus, peale jooksu väsimust ei olnud, eks ma proovin maratoni joosta veel kiirema tempoga.
Nädala sees sai tehtud ka lõigujooks ja tempojooks. Kõik oli nii nagu plaanitud.
Vasaku jalaga väiksed probleemid aga loodan, et mõne päevaga saab asja korda. Kui ei saa siis jooksen palju jalg lubab ehk kannatan kuidagi lõpuni.
Toitumine on ka nüüd suurema tähelepanu all. Laen organismi süsivesikutega ja joon ohtralt mineraalvett, söön vitamiine ja muidugi magneesiumi.
Järgmine pühapäev näen, mis lõpuks välja tuleb.

Kaks nädalat maratonini

Õnneks kaks nädalat on jäänud Frankfurdi maratonini. Miks õnneks? Kui vaatan seda ilma siis ei tahaks eriti pikalt enam treenida, vihm ja tugev tuul teevad oma.
Ettevalmistus on kulgenud enam vähem paani järgi. Tõsi, tänu ilmale olen pidanud treeninguid muutma aga see ei oma suurt tähtsust. Kõik olulised jooksud olen ikka saanud ära joosta.
Need viimased nädalad võtan mahtu vähemaks ja keskendun kergematele treeningutele. Organism peaks saama taastuda. Samuti pööran toitumisel suuremat tähelepanu, süsivesikud, vitamiinid, amiinohapped, mineraalvesi jne. Varsti peaks siis näha olema, mis välja tuleb!
Aga mõtetes olen juba järgmise aasta jooksudes!

76 Rabajooks

Rabajooks joostud ja Tallinnas ka shopatud!
Rabajooks see on korralik rada, mis ei ole raske, palju palju inimesi, hea korraldus ja mõnus fiiling. Ehtne rahvaspordi pidu. Selline on minu nägemus Rabajooksust.
See aasta osalesime kolmekesi, mina, abikaasa ja poeg. Eks me proovisime siis joosta vastavalt oma võimetele.
Minu jooks kulges siis nii, et peale starti esimene kilomeeter oli natuke sebimist aga siis sai juba joosta omas tempos. Ja tempo oli üllatavalt hea, keskmine kilomeetri aeg 03:51, pulss keskmine 162 ja max 166. Kui aus olla siis ma isegi peale jooksu olin natuke ehmunud, ise poleks uskunud, et olen võimeline sellise tempoga täna jooksma, sest laupäeval tegin pikema jooksu 27km ja õhtul veel tugeva kangi trenni. Täna hommikul oli veel väsimus sees ja enesetunne mitte just kõige värskem. Üldiselt suutsin hoida tempot ja rasket momenti ja hetke ei olnud. Võiks öelda, et tugev tempo treening. Peale esimest ringi jooksin veel rahulikus tempos teise ringi otsa. Ilm ideaalne, tuju hea, mis siis viga joosta!
Peale Rabajooksu sai tehtud ka väike poe tiir ja korralik söömine. Õhtul veel jõusaali treening. Ja ongi imeilus päev läbi, oleks selliseid imelisi päevi veel!

Paide-Türi rahvajooks

Paide-Türi jooks on minu üks lemmik jooksu üritus. Kõik on kuidagi loogiline ja hästi organiseeritud. Rada ei ole raske ega kerge, selline mõnus.
Jooksust ka lühidalt. Otsest eesmärki endale ei seadnud, plaan oli joosta enesetunde järgi. Stardi koridoris sättisin end Janeki ja Andrese taha. Mõtlesin, et jooksen mingi aeg nende taga ja ju siis on näha. Start antud ja jooks algas. Panin siis joostes minema, poisid jäid kohe maha. Esimese kilomeeteri aeg 03:57. Enesetundel polnud viga, jooksin siis aga edasi. Kui Paide lõppes, seal ringteede kandis nägin kaugel, kaugel ees veel vilkuritega autot ja liidreid. Tempot proovisin hoida 4 min kanti. Õnneks ei olnud ma üksi, sattusin punti. Olin pundis taga, mingi hetk eespool kiirendati. Punt lagunes kaheks. Otsustasin ka kiirust lisada, proovisin esimest punti kätte saada aga ei saanud. Mingil hetkel enne Kirnat hakkas ka tuul puhuma vastu. Raskeks ei läinud aga ebamugav oli.
Poolel maal Kirnas oli enesetunne ok. Peale Kirnat on tõus, seal tõusul sain mööda mitmest ees olevast jooksjast, see aasta see tõus ei olnud nii hull, kui eelmine aasta.
Natuke veel jooksmist, kui nägin ees jooksmas kolme nelja jooksjat, seda väikest jooksjate punti vedas pisike blond neiu. Kulgesin omas tempos ja umbes kilomeetri pärast möödusin neist. Pisike blond neiu oli üks Luikedest. No oli ikka imelik vaadata, et väike neiu veab suuri mehepoegi. Endal tunne hea ja oma tempo sobis. Mingi hetk kuulsin ähkimist ja puhkimist, üks mees möödus. Mõte käis läbi, et võtaks talle sappa aga nägin, et ta samm ja hingamine on mehel ikka päris rasked. Jooksin aga omas tempos edasi. Viimases joogipunktis sain ta kätte, kole väsinud ja raske olemine oli mehel.
Endal läks raskeks vahetult enne Türit, lasin siis natuke tempo alla. 1km enne lõppu olin juba kosunud, viimane kilomeeter oli jälle normaalse tempoga. Staadionil pool ringi ja oligi kõik.
Peale jooksu kilomeetri jagu kerget sörki ja venitamist.
Aga siis kulus 00:54:53, koht 72. Parem, kui eelmine aasta.
See nädal plaanis Rabajooksul osaleda, ühtlasi saab ka Tallinnas natuke seigelda ja äkki natuke shopata!