Nädala vahetusel Emumäel käidud ja 10 kilomeetrit joostud. Jooksu ja rada võiks lühidalt kirjeldada VAU ja YESS
Tegelikut rada oli supper hea ja raske, ilm ideaalne!
Saabusin kohale tund enne starti, kerge soojendus ja olingi stardis. Stardis olid nii 10km, kui ka 5,5km jooksjad.
Peale starti kohe mäest alla, umbes kilommetri jagu. Polnud midagi hullu, ja siis hakkas tõus, vot see oli juba hull. Vähe sellest, et tõus oli järsk ja pikk, tuli joosta mööda heinamaad, pikki põldu, võsavahel. Täitsa huvitav kogemus. Peal tõusu läks rada hetkeks kergemaks, sai natuke hinge tõmmata. Enamuse ajast lookles rada metsa ja põldude vahel, ümber Emumäe, oli järsemaid tõuse ja laskumisi, rada oli raske ja nõudlik.
Muidugi vaade, mis rajalt avanes oli ikka fantastiline.
Nii ma siis kulgesin, proovisin hoida tempot 4.30-4.40 km.
Alates 5km läks rada ka lihtsamaks ja kergemaks, paar kilomeetrit sai joosta kruusateel. Peale 5 km minust enam keegi möödunud, hoopis ise möödusin teistest. Olemine oli hea, puusades valu ei olnud, väsimust ka mitte.
Uuesti läks rada raskeks 1km enne lõppu. Eriti hullud olid viimased 300m. Viimane kilomeeter see on pidev tõus mäkke ja viimased 300 meetrit peaaegu püstloodis. Sain kuidagi sellest seinast ülesse ja jooksu lõpp oli käes.
See aasta esimene jooks, kus ma sain täieliku kaifi nii jooksust, kui ka rajast.
Peale jooksu said kõik kes tahtsid nautida sauna mõnusi ja külma veega end pesta. Peale neid ergutavaid protseduure oli olemine juba väga hea!
Meeldiv oli ka peale autasustamist loterii kõigi osalejate vahel. Kui loos naeratas võisid saada koti kartuleid, rabarberit, maasikaid jne.
Väga tore ja südamlik üritus.
Järgmine aasta olen kindlasti kohal!
Ma vist muutusin Emumäe jooksu FÄNNIKS!!!!!!!!!!!!
 |
| Selliseid juurikatest tehtuid kujusi oli Emumäel palju. |
