вторник, 31 августа 2010 г.

34 nädala jooksud

E-10 km. rahulik tempo
T-10 km. lõigujooks. 5*1000 m.
K-11 km. rahulik tempo, üksikud 500m kiired lõigud
L-14 km. Ülemiste jooks
P- 10 km seasörk

Kokku tuli siis 55 km.
Ülemiste jooksuga jäin rahule. Aga pühapäeval oli suur ebaõnn. Eesmärk oli siis joosta 25 km rahulikus tempos. Peale 3 km lõi vasakusse põlve terav valu, kuidagi suutsin sörkida 10 km. Siis katkestasin. Elus esimest korda pidin jooksu katkestama mingi valu pärast. Praegu ravin oma põlve, neelan IBUPROREN 400mg tablette 3 korda päevas ja määrin jalga TRAUMMEL geeliga.
Teisipäeval proovin joosta kergelt. Kahju, et nii on läinud, ise ei saa põhjusest arugi, miks nii läks ? Aga elame ja vaatame, mis juhtub.

воскресенье, 29 августа 2010 г.

Ülemiste järvejooks



Ülemistele on siis kah tiir tehtud ! Kuigi hommik algas ebameeldivustega aga ikkagi jooks läks hästi.
Kodust startisime kaaslastega kella 8.00 Kella kümne ajal olin kohal. enesetunne ei olnud just kõige parem, kõhus oli selline raske tunne, polnud kergust ega erksust. Kuidagi vastumeelselt tegin soojendust, venitasin. No ei tulnud seda hoogu ega õiget tunnet sisse.
Start oli üldiselt naljakas, kõik panid kimades minema aga väravate juures olid kõik jälle koos. Trügimist ei olnud kõik olid viisakad. Värav sai läbitud ja siis oli selle jooksu kõige vastikumad kilomeetrid, rahvast meeldivalt palju, tee oli kaetud killustikuga. Esimene kilomeetri aeg oli 5:20. Vaatasin,et natuke ikka aeglane, lisasin tempot, möödusin teistest nii palju, kui sain. Peaale 3 kilomeetrit tuli selline hea tunne, läks kergeks ja hakkas jooks ilmet võtma. 5 kilomeetri peal oli joogipunkt, enesetunne oli nii vägev, et ma ei joonud. Jooksin mõnuga edasi. 7 kilomeetril olin ajaga 31 minutit. Enestunne oli ikka kohe väga hea, sest tekkis lootus oma eesmärk ära joosta. Lasin aga edasi, vahepeal vaatasin ka pulssi, oli teine 165-172 vahel. Tempot ei hakanud ka vähendama, kõik oli ok. 10 kilomeetril oli teine joogipunkt. Enesetunne oli hea, janu ei olnud. Otsustasin, et ei joo vaid panen sama hooga edasi. Viimased kolm kilomeetrit kulgesid mööda luiteid. Olid teised liivased ja männa juurikaid täis, minu ees üks tüüp komistas ja kukkus maha. Paistis, et viga ei saanud. Ise lasin natuke hoo maha, ei tahtnud komistada ja viga saada. Eriti nagu raske ei olnud aga mööda kellestki ka ei saanud. Seal mändide all oli ikka rada suhteliselt kitsas. Aga sellest polnud nagu midagi, sest tempo sobis. Kui keerasin veepuhastusjaama sisse oli minul veel jaksu ka lõpu spurdiks. Aeg oli siis alla 1:05. Ise imestasin, sest peale maratoni ma arvasin, et taastumine võtab ikka aega. Plaanisin joosta 1:10-1:15 kanti.
Ingmar jooksis ka, tema jooksis 5 kilomeetrit. Poiss jooksis enda kohta hea aja, ise imestasin ja poiss oli ise ka üllatunud. Äkki tekib tal ka huvi jooksmis vastu. Praegu peale jooksu on ta väge ja tahtmist täis.
Ise jäin oma ja poisi jooksuga rahule, kõik oli hea! Nüüd siis Stockholmi poolmaraton ja siis kõik, rohkem kuskil see aasta ei osale.

воскресенье, 22 августа 2010 г.

33 nädala jooksud

T- 7 km. seasörk. Esimene jooks peale maratoni, jalad kanged aga hästi rahulikult ja aeglaselt kannatas juba joosta. Pärast venitused põhjalikult ja kaua. Täitsa heaks läks olemine.
K- haige, nohune.
N- haige, nohune
R- 10 km. keskmise tempoga
L- 7 km. rahulikus tempos, mõni 1oom kiirendus.
P- 20 km. rahulik tempo.

Kokku see nädal siis 44 km. Natuke vähe tuli neid kilomeetreid aga vahest ju peab haige olema.
Pühapäeval siis jooksin esimese pikema otsa. Plaan oli joosta 23 km. Sai neid kilomeetreid vähem, sest jooksu ajal kasutasin esimest korda Maxim geeli. See siis pani seedeprotsessid käima. Pidin katkestama jooksu ja kiiresti koju naasema :). Joosta oli hea, jalad ei olnud enam kanged, väsimust ka ei olnud. Mida ei ole on teravust, kuidagi tuim oli joosta. Vist 42 km. on veel jalgades. Järgmine nädal siis juba mõned lõigujooksud. Laupäeval Ülemiste jooks, mille ma proovin läbida.

пятница, 20 августа 2010 г.

Helsingi maraton 14.08.2010.a.

Vahepeal oskasin haigestuda ja nii polnud aega kirjutada oma esimesest maratonist. Aga nüüd on olemine natuke parem ja on ka aega.
Helsingisse läksime 13.augustil. Vahetult enne ära sõitu sain potsatajalt sõnumi, kuidagi südamesse läksid ta head soovid. Kell 13.30 olime Helsingis. Muideks ma vist olen üks neid väheseid eestlasi, kes ei ole kunagi veel Soomes käinud. Minu kaaslane samuti, nii et kaks maakat suures linnas.
Huvitav oli see Helsingi, ilus ja puhas linn. Mis mind muidugi hämmasts oli jalgrattateede rohkus. Ja pühajumal, kui vaiksed on soomlased oma kodumaal, Pärnus on nende kisa ikka kuulda ja näha kaugele. Aga Helsingis no hoopis teised inimesed.
Elasin siis hotellis Cumulus Olympic, suhteliselt normaalne hotell, aga üle kahe öö ei kannata olla. Peale hotelli majutamist läksin Olümpia staadionile, seal oli registratuur. Üle ootuste lihtsalt sain numbri, kiibi ja särgi. Ma ju ei oska soome ega inglise keelt aga sain hakkama. Saades sellest innustust siirdusin Helsingi peale, on ikka suur linn. Kus oli seal jooksjaid.
Sõin ühes kesklinna kõrtsis õhtust. Hinnad olid seal kallid aga portsud ikka päris suured, meil on ikka poole väiksemad. Soomlased saavad eesti keelest päris hästi aru, nii et suhtlus probleeme ei tekkinud.
Kella kümneks olin hotellis. Magasin väga kehvasti, palav oli ja närv oli ikka sees ka. Kokku tukastasin vist kaks tundi. Peale keskööd hakkas äikest lööma ja vihma sadama. Esimene mõte oli, et jumal tänatud, äkki annab palavus järele. Siis tuli meelde, et pole ju kaasas ei jopet ega keepi. Hetkeks tuli selline masendus peale. Nii ma siis tiksusin hommikuni. Sõin hommikust hotellis, nii palju kui sisse mahtus. Seal restoranis oli ikka palju maratoonareid, kuidagi meeldiv tunne tekkis. Vihma muidugi ikka sadas, aga lootsin, et ju ta ikka lakkab.
Kella ühest seadsin siis sammud Olümpia staadionile. Enne seda muidugi vaseliinitasin end sisse, vöökotti rändasid ka kaks energiageeli ja üks magneesiumi ampull. Poole kahest alustasin soojendusega, vihm sai ka läbi aga taevas oli ikka pilves, tuult nagu oli ja ei olnud ka. Väga lämbeks ja umbseks läks, õhutemperatuus tõusis +28 C.
Soojendus tehtud, WC käidud, viimane pilk veel finisi poole, ok kui ellu jään siis olen siin umbes nelja tunniga. Stardis sättisin ennast nelja tunni tempojooksjate selja taha. Mõtlesin, et jooksen esialgu nende tempos, eks siis näen. Kell kolm anti start, kaks minutit hiljem ületasin stardi joone. Esimesed kilomeetrid jooksin rahulikult aga esimese JP magasin ikka maha, kuidagi ruttu tuli see. Viis km läbisn natuke alla 30 min. Hakkasin tasakesti tempot tõstma, kõik nagu toimis, enesetunne oli hea. 10 km. aega minu kella järgi oli kulunud 55 min. Jätkasin samas tempos. 4 tunni tempomehed olid maha jäänud. Enesetunne oli hea. 20 km. aeg minu kella järgi oli 1:50 ja mõned sek. peale. Väsimusest ei mingit märki. Kuni 20 km. ei olnud ma midagi söönud, isu nagu polnud, igas JP nüüd jõin, algul spordijooki, peale 20 km. vett, sest spordijook hakkas vastu. Lämbe oli ka, hakkasid ka silma esimesed kõndijad ja katkestajad. 30 km. olin ajaga 2:45. Tekkis selline tunne, et esimene maraton ja aeg tuleb alla nelja tunni. Õhk oli lämbe ja palavus andis tunda. 35 km. olin ajaga 3:13, sain aru, et ma suudan esimese maratoni lõpetada, tuju läks heaks, otsustasin süüa, et saada energiat. Raja ääres pakuti banaane, haarasin jooksult ühe tüki, kugistasin selle alla. Sain natuke joosta, kui tundsin, et midagi mu kõhus toimib, süda läks ka kuidagi imelikuks, alandasin tempot aga ei midagi. 39-40 km. ei suutnud enam joosta, kõhus toimus midagi, mis ajas südame pahaks. Hakkasin kõndima. Andis järele, see moment möödusid minust 4 tunni tempomehed. Hakkasin ka jooksma, lisan kiirust, kõht annab kohe tunda. Sätin siis tempot sellisena, et kõhuvalud ja iiveldus ei oleks nii tugevad. Muidugi jooksuks seda enam nimetada ei saanud aga ega kõndimiseks ka mitte. Nii ma siis kulgesin viimased 2 km. Möödusin nii mõnest kaaskannatajast, tõsi, mööduti ka minust. Umbes 1 km enne lõppu nägin staadioni. Tuju tõusis, ma suudan seda! Vahetult enne lõppu vajub üks jooksja minu ees kokku, kahju mehest, nii vähe jäi ju lõpuni. Laskun mäeotsast alla finisi poole, rada teeb ühe pöörde, teise ja lõpuks ma ületan finisi. Tõstan käed, ma suutsin seda! Kuigi aeg ei tulnud selline nagu oleks tahtnud aga see polnud nii oluline. Sain medali, toidupaki. Komberdan siis natuke eemale viskan end pikali. Kuidagi tühi tunne oli aga mitte kauaks, sest banaan mu maos annab end tunda. Oksendan ja ilastan seal. Natuke oli ikka häbi ka. Kuid minu rõõmuks on seal sellised tüüpe veel.
Vahetan riided, ise imestan, polegi ühtegi villi. Kõmbin hotelli tagasi, janu on meeletu. Kaaslane kannab mu kotti, sest mina proovin vett juua, kõik tuleb kohe välja. Jah, päris koomiline, ise naeran ka selle üle. Kahe tunni möödudes hakkab magu juba kõike omastama ja normaalselt seedima. Joon korraga vähe aga tihti. Söön küpsiseid. Ise lootsin, et peale maratoni magan nagu tapetud aga ei, und ei tule. Hommikul lähen restorani sööma, söön palju ja isuga. Restoran kubiseb kangete jalgadega tüüpidest. Kaaslane ütleb, et mina ei paistagi nii puine kui nemad. Kiitus seegi. Kella kahest oleme juba Tallinnas oma autos. Ja kell neli olen oma kallis kodus.
Helsingi rada kulges siis läbi linna, rada enamus asfalt, oli muidugi ka jooksmist graniidil aga suhteliselt vähe. Rajal on tõuse, mõni on ikka päris järsk, aga midagi ka hull polnud. Minul jäi puudu ettevalmistus ajast. Otsustasin juulis, et lähen. Olek pidanud hakkama treenima ikka tunduvlt varem selleks jooksuks. Üks tähelepanek veel, tuleb õppida jooma topsist jooksu pealt. Seda ma ei oska. Ja muidugi toitumine jooksu ajal, kui tihti ja mida. Vott nii see jooks mul siis kulges. Ise olen ikka õnnelik!!!
Järgmine aasta uuesti ja korralikumalt peab ettevalmistuma! Maraton ei ole t..i näppimine!

среда, 18 августа 2010 г.

32 nädala jooksud

E- 8 km. väga kerge jooks
T- 10 km. lõigud 5*1000m
K-8 km. rahuliku jooksu
L- 42 km Helsingi maraton.

Kokku siis 68 km.
Plaan oli joosta ka neljapäeval lühikesi lõike aga tööl aeg venis hiljani, nii ei saanud kahjuks jooksma.
Laupäeval siis startisin Helsingi maratonil. Elu esimesel maratonil ja loodan ka mitte viimasel! Lühidalt, jooksin ja lõpetasin, aeg oli 04:04:06. Muidugi aeg oleks võinud olla alla 4 tunni aga hea, et nii läks. Ise elus ja terve. Helsingi maratoni läbimisest kirjutan hiljem, praegu olen selline haiglane, nohune.

четверг, 12 августа 2010 г.

Kaks päeva maratonini.

Maratonini on jäänud kaks päeva. Olen põnevil, natuke ikka pabistan ka, kas ikka suudan? Ma arvan, et suudan maratoni läbida. Ennast tapma ka ei lähe, eesmärk on ikkagi maraton läbida. Millise ajaga seda näeb juba laupäeva õhtul. Peaasi, et ei oleks seda vastikut palavust. Palavus on ainuke asi mida ma siis pelgan. Ühesõnaga elame näeme.

воскресенье, 8 августа 2010 г.

31 nädala jooksud

E- 1o km. rahuliku jooksu
T- 11 km. lõigujooksu ( 5*1000m lõigud)
K- 8 km rahuliku jooksu
R- 7 km kiires tempos
P- 20 km rahuliku jooksu

Kokku 56 km. jooksu. Pühapäeval jooksin viimase pikema otsa enne HCM. Vasak põlv andis tunda. Muidugi palavus on ikka meeletu +29 C. Jooksin rahulikus tempos 5:30 kilomeeter. Kui ikka 14.augustil on temp. üle +25 C siis ei hakka pingutama, jooksen 6 min/km. Soov on ikka läbida oma esimene maraton, aeg ei ole põhiline :). Järgmine nädal mõned jooksud, kindlast üks lõigujooks ja laupäeval siis elu esimene maraton.

воскресенье, 1 августа 2010 г.

30 nädala jooksud

E- 8 km. rahulik jooks
T- 7 km. rahulik tempo mõni kiirem lõik vahele.
N- 10 km. kiire tempo
R- 12 km. kiire tempo (jooksin palju torust tuli)
L- 35 km. rahulik tempo

Kokku tuli siis 72 km.
Laupäeval sai siis joostud 35 km. polnud nagu kõige hullem aga peale 31 km hakkas vasak põlv valutama. Vahepeal oli selline tunne, et keegi keeraks pitskruviga põlve. Muidu olin rahul, tempo oli 5.30 min/km. Janu ei olnud, vett sai kaasa rohkem, kui eelmine nädala. Sõin jooksu ajal banaani ja geeli. Seedimisele see söök mõju ei avaldanud :). Keskmine pulss oli 141 l/m. Kõik oleks ok, kui seda teravat põlvevalu ei oleks olnud. Ise arvan, et reedene kiire jooks andis tunda. Üldiselt hakkavad 30+ km jooksud üha enam meeldima, peaks neid tihedamini jooksma. Järgmine nädal vähendan veel mahtu.