вторник, 13 июля 2010 г.

Pühajärvejooks 2010


Seeda jooksu võiks iseloomustada jooksuna saunas. Ikkagi +29 on liiga palju.
Hommikul tõusin hea enesetundega. Kiire söök ja teele. Plaanisin Pühajärvel olla kella 10.00. Ingmar kui taustajõud tuli ka kaasa. Muidugi täpselt kella 10.00 me kohale ei jõudnud aga ega palju hiljaks ka ei jäänud. Auto sai ilusti pargitud Pühajärve hotelli juurde.
Soojendus seisnes 20 min. sörkimises, mõned kiirendused, natuke venitust. Tavaline rutiine tegevus. Palav oli, kole palav. Kalev ilmus ka kohale koos Mardiga. Neil käis kõik ikka kiiresti. Oma üllatuseks avastasin, et olen stardikoridoris esimeses vahes.
10 min. enne starti läksin paika, väike ärevus oli ikka sees ka.
Start oli nagu ikka, esimesed 200-300m rüselust ja siis sai juba joosta. Jooks oli alguses kohe tempokas, tavaliselt on algus mul aeglasem. Kuni viienda km. oli täitsa ok! Rada oli lai, keegi jalgu ei jäänud, sai nii mõnestki mööda. Hea enesetunde ja tempoga jõuan esimesse joogipunkti. Mida ei olnud see on jooki, laual ei olnud ühtegi topsi veega, valati uusi topse alles välja. Haaran topsi veega ühelt valajalt, seegi loksub maha aga mõne suutäie ikka saan vett. Jooksen edasi, tempo on hea aga enesetunne natuke kehv, janu vaevab.
Tempos ei kaota ja siis 7km hakkab tõus, see oli kohutav, janu, päike, meeletu palavus ja see mägi. Vahepeal oli kiusatus käima hakata. Pingutan meeletult, päris paljud käivad, nii mõnigi kellest olin möödunud mööduvad nüüd minust, jube. Tõusu lõpus joogipunkt, haaran kaks topsi vett, ühe joon ära teise valan pähe. Läheb kergemaks, jooks läheb allamäge, enesetunne paraneb. Peale 9km. olen enamvähem taastunud, tempo hea, enesetunne normaalne. Rada läheb läbi ranna, vaatan pingil istub selline korpulentne mammi, sööb hamburgerit ise ergutab, et kiirem, kiirem!!! Kaste valgub mammil suunurkadest alla, kole koomiline oli, hakkan naerma. Lisan veel tempot, möödun paarist vennast, kes said minust tõusul mööda. Pargis rajal seisab kiirabi, lõpuni oli 300m. Ingmar teadis rääkida, et keegi oli kokku vajunud. Jama ikka, kui jääb mingi 300m löpuni ja sa kukud kokku, kahju mehest. Lõpetan jooksu, päris väsinud, saan mälestuseks medali, joogi. Otsin Ingmari üles ja lähme raja äärde Kalevit ja Marti ergutama. Varsti jookseb Mart meist mööda, ergutan teda. Siis Kalev, ergutan ka teda. Kõik me lõpetasime ja ületasime ennast!
Peale jooksu ujuma Pühajärve ja siis koju, kogu kodutee on meeletu janu, kogu aeg joon. Viljandis tekib juba nälja tunne. Lähme Ingmariga Viljandi kohvikusse sööma. Siis veel tunnike ja olemegi oma kodus.
Aga üldiselt oli hea jooks, kuigi palavus pidi ikka ära tapma. Sain aru, et +25 on minu jaoks lagi.
Pühajärve rada aga on ikka hea, siia võiks ju veel tulla!

Комментариев нет:

Отправить комментарий