Mõnikord tunned, et nüüd on kõigest ja kõigist villand. Minu päästevahend on siis kalapüük hea sõbraga. Ega midagi, üks kõne Ülole ja laupäeval olimegi Üloga Peipsil, Varnjas. Plaan oli siis ahvenaid püüda.
Ilm oli naljakas, hommikul kõva tuul ja vihmasadu koos äikesega. Enne lõunat tuul vaikis, päike paistis ja elu tundus ilus. Peale lõunat päike paistis, tuul läks tugevaks aga elu tundus ikka ilus.
Kohe hommikul lepime Üloga kokku, et alla 200g. ahvenat ei võta. Ahvenat ju tiksus kogu aeg aga suurus ikka andis soovida. Muidugi sumpa läks ka aga palju lasime lahti. Põhiline kala tuli pardaõngega, söödaks ööuss. Nii me siis tiksusime pool päeva. Peale lõunat tuli tüdimus peale. Otsustasime kaldasse sõita. Aga kuna me oleme ikkagi kalamehed siis trollisime kalda poole. Paadi kiirus oli 4,1...4,5 km/h. Arutasime Üloga elu üle, tööst, jne. Jõudsime koos järeldusel, et trollimine on ikka igav, kui äkkitsi minu spinning läks imelikult raskeks, haakisin, kerin, tunnen, keegi on olemas. Tuli ahven no nii 200+ g. Ok! Ja siis läks lahti, iga natukese ajapärast ahven, päris naljakas kohe. Mõlemad tõmbasime ahvenat, Ülo sai isegi mõõdu haue! No me lasime ikka mööda järve edasi ja tagasi. Hasart vallutas meid! Vist oleks kündnud Peipsit pimedani aga lained läksid suureks. Lained hakkasid üle paadi poordi siise loksuma. Vaatasime siis seda Peipsit ja hakkasime kaldasse tulema, mõistus peab alati kaine olema. Kella neljaks saime Varnjasse. Kõik oli kombes, ise elus, rõõmsad ja positiivselt laetud. Loodan, et seda laengut jagub nüüd Helsingi maratonini.
Vaatamata kõigele minust ikkagi trollingisti ei saa, liiga igav. Põhiline lant mida ahven võttis oli Rapala SR, kollakat tooni.
Ilm oli naljakas, hommikul kõva tuul ja vihmasadu koos äikesega. Enne lõunat tuul vaikis, päike paistis ja elu tundus ilus. Peale lõunat päike paistis, tuul läks tugevaks aga elu tundus ikka ilus.
Kohe hommikul lepime Üloga kokku, et alla 200g. ahvenat ei võta. Ahvenat ju tiksus kogu aeg aga suurus ikka andis soovida. Muidugi sumpa läks ka aga palju lasime lahti. Põhiline kala tuli pardaõngega, söödaks ööuss. Nii me siis tiksusime pool päeva. Peale lõunat tuli tüdimus peale. Otsustasime kaldasse sõita. Aga kuna me oleme ikkagi kalamehed siis trollisime kalda poole. Paadi kiirus oli 4,1...4,5 km/h. Arutasime Üloga elu üle, tööst, jne. Jõudsime koos järeldusel, et trollimine on ikka igav, kui äkkitsi minu spinning läks imelikult raskeks, haakisin, kerin, tunnen, keegi on olemas. Tuli ahven no nii 200+ g. Ok! Ja siis läks lahti, iga natukese ajapärast ahven, päris naljakas kohe. Mõlemad tõmbasime ahvenat, Ülo sai isegi mõõdu haue! No me lasime ikka mööda järve edasi ja tagasi. Hasart vallutas meid! Vist oleks kündnud Peipsit pimedani aga lained läksid suureks. Lained hakkasid üle paadi poordi siise loksuma. Vaatasime siis seda Peipsit ja hakkasime kaldasse tulema, mõistus peab alati kaine olema. Kella neljaks saime Varnjasse. Kõik oli kombes, ise elus, rõõmsad ja positiivselt laetud. Loodan, et seda laengut jagub nüüd Helsingi maratonini.
Vaatamata kõigele minust ikkagi trollingisti ei saa, liiga igav. Põhiline lant mida ahven võttis oli Rapala SR, kollakat tooni.
Ülo, ahvenad ja Peipsi järv. 24.07.2010.a.
Комментариев нет:
Отправить комментарий