See aasta kahjuks maraton enda plaanidesse ei mahtunud, piirdusin poolmaratoniga. Plaan oli joosta poolmaraton kui tugev treening. Aeg pidi tulema alla 1h38min. Kui oleks läinud aeg üle siis oleks midagi väga valesti. Praegu valmistun sügiseseks maratoniks, kiiruse treeninguid pole kaks nädalat teinud. Selliste eesmärkide ja ettevalmistuse pealt läksin poolmaratoni jooksma.
Registreeritud sai end kõige viimasel minutil, seega ka startima pidin päris tagant. Kuigi oleks saanud enne starti trügida ette aga see ei ole minu loomuses. Vahetult enne starti kuulsin, et Kaupo lõpetas eestlastest esimesena, see uudis tõstis tuju kohe taevasse!
Peale starti kulus 30sek, kui ületasin ajavõtu mati. Esimese kilomeetri läbimiseks kulus 6min. Aga peale seda sai nagu vabamalt joosta, tee läks laiemaks ja rahvast vähemaks. Selles mõttes oli hea joosta, et endast ei jooksnud nagu keegi mööda aga ise möödusid kogu aeg kellestki.
Jooksus oli kerge tunne, tempo kõikus 4:10-4:16 km vahel. Mõtlesin, et jooksen selle tempoga 15 km ja eks siis näeb, mis saab. Kui aus olla siis ei saanud midagi. Sellise tempoga tiksusin rahulikult lõpuni. Raskeid momente ei olnud, vast Pikal tänaval oli natuke ebamugav aga ei midagi hullu. Selline hea raske treening, isegi treeningu kohta väga raske. Sain ka aru, et maratoni jooksuks 4:15 min/km ei ole veel minu jaoks.
Üldiselt hea üritus, kui soovid oma maratoni aega parandada siis tasub täitsa Tallinna maratonile mõelda, rada ei ole raske. Kuid midagi ka häiris, rada ei olnud just kõige, kõigem. Mis ei meeldinud oli kilomeetri tähistus, andis ikka nuputada millini kilomeetri tähis on maratoni ja milline poolmaratoni oma. Algul mõtlesin, et ise olen selline saamatu, aga ei, paljud tuttavad kurtsid sama. Ja muidugi Tallinna teed, sellised vaod teedel, et ime! JP oleks võinud olla lauad pikemad.
Aega kulus minul siis 1: 29:44. See on oma kella järgi. Kordasin täpselt oma senist parimat poolmaratoni aega. Oli hea meel aga sellist pidu hinges polnud, kui sain esimest korda aja alla 1h30min.
Peale jooksu kohe koju, väike puhkus ja jõusaali. Sügisene maraton ju veel jooksmata!
Registreeritud sai end kõige viimasel minutil, seega ka startima pidin päris tagant. Kuigi oleks saanud enne starti trügida ette aga see ei ole minu loomuses. Vahetult enne starti kuulsin, et Kaupo lõpetas eestlastest esimesena, see uudis tõstis tuju kohe taevasse!
Peale starti kulus 30sek, kui ületasin ajavõtu mati. Esimese kilomeetri läbimiseks kulus 6min. Aga peale seda sai nagu vabamalt joosta, tee läks laiemaks ja rahvast vähemaks. Selles mõttes oli hea joosta, et endast ei jooksnud nagu keegi mööda aga ise möödusid kogu aeg kellestki.
Jooksus oli kerge tunne, tempo kõikus 4:10-4:16 km vahel. Mõtlesin, et jooksen selle tempoga 15 km ja eks siis näeb, mis saab. Kui aus olla siis ei saanud midagi. Sellise tempoga tiksusin rahulikult lõpuni. Raskeid momente ei olnud, vast Pikal tänaval oli natuke ebamugav aga ei midagi hullu. Selline hea raske treening, isegi treeningu kohta väga raske. Sain ka aru, et maratoni jooksuks 4:15 min/km ei ole veel minu jaoks.
Üldiselt hea üritus, kui soovid oma maratoni aega parandada siis tasub täitsa Tallinna maratonile mõelda, rada ei ole raske. Kuid midagi ka häiris, rada ei olnud just kõige, kõigem. Mis ei meeldinud oli kilomeetri tähistus, andis ikka nuputada millini kilomeetri tähis on maratoni ja milline poolmaratoni oma. Algul mõtlesin, et ise olen selline saamatu, aga ei, paljud tuttavad kurtsid sama. Ja muidugi Tallinna teed, sellised vaod teedel, et ime! JP oleks võinud olla lauad pikemad.
Aega kulus minul siis 1: 29:44. See on oma kella järgi. Kordasin täpselt oma senist parimat poolmaratoni aega. Oli hea meel aga sellist pidu hinges polnud, kui sain esimest korda aja alla 1h30min.
Peale jooksu kohe koju, väike puhkus ja jõusaali. Sügisene maraton ju veel jooksmata!
Комментариев нет:
Отправить комментарий