понедельник, 2 мая 2011 г.

Viljandi järve Suurjooks 2011

Viljandi jooks joostud! Paremini, kui eelmine aasta, südamele jäid ca 30 sek. Oleks kuskil pidanud pingutama rohkem, siis oleks jooksule pannud hindeks 5+, praegu 5-. Kuigi Viljandi jooks ei ole minu lemmik, see põld ja heinamaa ei ole minu lemmikud aga ega see rada ka nii hull ei ole!
Ilm oli tuuline ja külm, aga päike paistis, nii et starti läksin lühikeses riietuses. Start oli kehv, kuni 3km ei saanud joosta omas tempos, pidin jooksma natuke aeglasemalt. Lihtsalt ei saanud mööda, nii tihe oli see liiklemine. Tõsi esimesel tõusul sain ikka mööda ka aga majade vahel andis see pingutus tunda, kui sain suurele teele siis oli juba ok, pulss ja hingamine taastusid ja sain oma mootori häälde. Enne esimest JP möödusin Janekist ja Meelisest. Janu polnud, seega loobusin esimeses JP joogist. Jooksin siis mõnuga, kui nägin enda ees jooksmas jälle Janekit ja Meelist. No ikka täitsa lõpp, möödusin neist uuesti, kurat kaks korda pean neist mööduma! Hiljem rääkisid poisid, et nad olid jooksnud kuskilt alt, soost. Olla olnud suht kuiv ja nad arvasid, et võitsid ajaliselt 30-40 sek. Ei tea aga fakt on see, et ma pidin neist uuesti mööduma! Siis tuli see paganama heinamaa, mis polnudki nii hull, kui seda jubedat kraavi ees ei oleks. No ei julge ma sealt kraavist joosta kiiresti alla. Ikka päris mitu tegelast said minust seal jälle mööda, ronisin kraavi pervelt ülesse ja panin siis kiirelt edasi. Teine JP. Otsustasin, et joon, sirutan käe topsi poole, tops on käes ja siis libiseb tops käest, suurest vihast oma saamatuse üle jooksen edasi, huvitaval kombel janu kadus ka ära.
Põllul toimis kõik nii nagu arvasin, jooksin pundis, keegi ei möödunud, kõik oli rahulik. Põld sai läbi ja kohe tõstetivtempot. Jõudu ja jaksu oli, pulss oli normi piires. Viimased 2 km olid ühtlases tempos, kui staadionile keerasin suutsin isegi kiirendada. Aeg tuli 50min ja 26 sek. Keskmine pulss 167 ja max 173.
Hiljem sain teada targematelt, et olin jooksnud kõige pikemat rada. Jooksuga rahul, suutsin tempot hoida, surnuid ja raskeid momente ei olnud, paistab, et kõik kulgeb nii nagu Kallega oleme plaaninud.
See nädal siis Helsingi poolmaratonile, tuttavatest keegi pole seda jooksnud, milline on rada ei tea, millised tõusud, pole aimu? Elame näeme.

Комментариев нет:

Отправить комментарий