Eelmine sügis sai lastele lubatud, et kevadel jookseme uuesti Rabajooksul. Lubadus sai ka täidetud, ilm oli ülihea, päikest ja soojust jagus küllaga. Rahvast palju, korraldus väga hea. Ühesõnaga väga hea üritus.
Startisime esimeses grupis. Esimesed 500m oli väga hea ja siis oli kõik hea otsas. Tee läks lumiseks ja pehmeks. Joosta oli kehv aga mitte lootusetu, jalad olid kohe märjad, igasugune kiirus kadus, jäi ainult sumpamine lumes ja hea tuju. Proovisin ikka hoida kiirust 04:45 min/km. See ka õnnestus, jäin ise rahule, peamine, et kuskil jalale viga ei saanud.
Powerit ja tahtmist veel jagus nii otsustasin, et jooksen teise ringi veel aga aeglasemas tempos. Mõeldud, joostud! Teine ring aeglasemalt ja rahulikumalt, tee oli veel hullemaks läinud, täitsa pehmeks ja ligaseks. Nägin ka suusatajat, kehv suusarada ja kehv jooksurada aga tuju hea, mis sa veel tahad saada!
Lapsed jooksid ka raja läbi ja olid väga rahul. Tegelikult kõik, kes jooksid olid tublid, oli see rada, mis ta oli aga joosta ju sai. Pigem joosta lumesogasel rajal, kui istuda kodus ja viriseda.
Maratoniks ettevalmistus käib kahjuks läbi mõõnade ja tõusude. Mõni päev tundub, et kõik on ok ja siis jälle mitu päeva nagu augus. Pikim jooks on olnud 33km. Tunne oli hea aga aeg mitte kõige parem. Sellest nädalast hakkan mahtu vähendama. Nädalas üks kiirem jooks ja viis jooksu kergemas tempos. Mai kuus üks pikem 35km ots. Kindlast jooksen mai alguses poolmaratoni, eeldavas maratoni tempos.
Järgmine nädal Kõrvemaal on juba näha, mis seis praegu on, muidugi, kui seal teed ei ole nii hullud, kui Rabajooksul.
Aga sügisel olen jälle kohal, Rabajooksul, see üritus on lihtsalt nii hea!
Startisime esimeses grupis. Esimesed 500m oli väga hea ja siis oli kõik hea otsas. Tee läks lumiseks ja pehmeks. Joosta oli kehv aga mitte lootusetu, jalad olid kohe märjad, igasugune kiirus kadus, jäi ainult sumpamine lumes ja hea tuju. Proovisin ikka hoida kiirust 04:45 min/km. See ka õnnestus, jäin ise rahule, peamine, et kuskil jalale viga ei saanud.
Powerit ja tahtmist veel jagus nii otsustasin, et jooksen teise ringi veel aga aeglasemas tempos. Mõeldud, joostud! Teine ring aeglasemalt ja rahulikumalt, tee oli veel hullemaks läinud, täitsa pehmeks ja ligaseks. Nägin ka suusatajat, kehv suusarada ja kehv jooksurada aga tuju hea, mis sa veel tahad saada!
Lapsed jooksid ka raja läbi ja olid väga rahul. Tegelikult kõik, kes jooksid olid tublid, oli see rada, mis ta oli aga joosta ju sai. Pigem joosta lumesogasel rajal, kui istuda kodus ja viriseda.
Maratoniks ettevalmistus käib kahjuks läbi mõõnade ja tõusude. Mõni päev tundub, et kõik on ok ja siis jälle mitu päeva nagu augus. Pikim jooks on olnud 33km. Tunne oli hea aga aeg mitte kõige parem. Sellest nädalast hakkan mahtu vähendama. Nädalas üks kiirem jooks ja viis jooksu kergemas tempos. Mai kuus üks pikem 35km ots. Kindlast jooksen mai alguses poolmaratoni, eeldavas maratoni tempos.
Järgmine nädal Kõrvemaal on juba näha, mis seis praegu on, muidugi, kui seal teed ei ole nii hullud, kui Rabajooksul.
Aga sügisel olen jälle kohal, Rabajooksul, see üritus on lihtsalt nii hea!
Väga lahe rada oli sel aastal - ikka tõeline krossirada. Olen varasemalt osalenud Rabajooksul 20 korda ja pole kordagi sel rajal lund näinud:)
ОтветитьУдалить