Jooks ümber Ülemiste järve

See aasta oli Ülemistel kaks eesmärki, lõpetada jooks ilma vigastuseta ja aeg peaks tulema sama või isegi kuni 5min. kehvem, kui eelmine aasta. Miks nii väiksed eesmärgid? Sest täpselt nädal tagasi jooksin Helsingi maratoni ja ma pole kunagi nädal aega hiljem peale maratoni osalenud ühelgi jooksul. Vanal inimesel võtab ikka taastumine rohkem aega.
Helsingist saabusin koju pühapäeval. Esmaspäeval puhkasin ja alates teisipäevast hakkasin taas jooksma, tempo rahulik. Esimestel päevadel olid jalad puised aga iga päevaga muutus olemine paremaks. Suured tänud massöör Irene Mikule, kolmapäeval tegi ta imet, 2,5 tundi ta pusis ja venitas mu jalgu ja tuimus jalgadest kadus. Laupäevaks olin juba enamvähem inimene.

Ülemiste järve äärde saabusime tund enne starti. Auto sain parkida kuhugi veepuhastus jaama territooriumile. Enesetunne ei olnud ei hea ega halb, eriti nagu mingeid suure eesmärke polnud ju endale seadnud. Ilm oli tuuline, tuule suund täpselt peale starti vastu, pool rada tuleb joosta vastu tuult, seega veel üks takistus juures, viimased kilomeetrid niigi luidete vahel, kus on raske!
Nagu alati enne starti kerge sörk 2km, mõni kiirendus 4x30m ja kerge venitus.
Start nagu Ülemistel ikka, kõik kiirelt minema ja värava juures väike trügimine. Aga eks see ole jälle Ülemiste jooksu oma võlu. Esimene kilomeeter tuli kergelt, sain mõne tuttavaga kokku aga nende tempo tundus mulle natuke aeglane. Jooksin esimesed 1,5 km. tee kõrval, rohu peal. Sai nagu kiiremini edasi. Enne 2 km. silmasin Andrese tuttavat särki, mõte käis läbi, et mis Andresega juhtunud, tavaliselt ta jookseb ikka eespool mind. Ise nagu ei tulnudki selle peale, et ise jooksen kiiresti. Möödun Andresest, natuke aega jookseb ta mu taga aga siis hakkab maha jääma. 3-5 km lasen heas tempos edasi, tuul eriti ei seganud. Alates 5 km saan Kalmeri kätte, jookseme koos, koostöö on hea kuni 9km. Sealt maalt jooksen üksi edasi, Kalmer hakkab maha jääma. 10km hakkan rehkendama, et aeg peaks tulema alla tunni. Katsun tempot hoida, rada keerab metsa vahele, sealt alates tempo langeb, jalad lähevad raskeks. Need mõned kilomeetrid küngastel ja liivas on ikka pagana rasked ja pikad. Viimased 500m on juba kerged, suudan jälle tempot tõsta. Lõpetasin rahulikult, ei mingit hingeldamist ega puhkimist, tops vett ja raja äärde Ingmarit ootama.
Aega kulus mul siis natuke alla tunni, 00:59:22. Võrreldes eelmis aastaga 4 min. kiiremini. Kui aus olla siis ise olen ka üllatunud. Eesmärk kuhjaga täidetud!

Praegu kaks nädalat rahulikumalt, mahtu ei tõsta, nädalas üks kiirem jooks, teistel päevadel rahulikumas tempos, nädala vahetustel pikemad jooksud 20-22km. Peale Tallinna poolmaratoni hakkan mahtu tõstma, sest on plaanis oktoobri lõpus joosta veel üks maraton.
Jooksmine on ikka imeline!

Helsingi maraton 2011

Helsingist elusana ja tervena kodus! Üllatavalt hästi läks, isegi väga hästi!
Enne maratoni oli selline haiglane olemine, ei teagi, kas kehas oli haigus või hinges ärevus. Tuim ja väsinud olek oli minus. Hommikul veel kõhklesin, kas ikka lähen jooksma.
Umbes 1,5 tundi enne starti olime perega kohal. Natuke uitamist staadioni ümbruses, väike soojendus tiir, venitus ja olingi küps starti minema. Rahvast oli palju, õnneks ilm jahedama poolne aga tuuline.
Helsingi maratonil ei ole stardigruppe. Stardi koridoris on tahvlid aegadega, nii koonduvad nende tahvlite juurde need inimesed, kes millist aega plaanib joosta. Tempo tegijad oma õhupallidega alates 4 tunnist. Ise sättisin ennast 3:30 tahvli juurde. Üllataval kombel ei olnud ka stardi eelset trügimist.
30 sek. peale starti sain juba joosta. Helsingis õnneks on esimesed kilomeetrid tee lai, nii et kohe saab joosta omas tempos. Jooksu plaan oli lihtne, algul hooga minema, joosta nii kaua kuni jaksan ja lõpus kannatada ja kannatada.
10 km. läbitud, olemine ülihea, kõik isegi toimis. Tempo väga hea!
19 km oli läbitud, kui trio varvas, suss ja sokk lõpetasid koostöö. Varbale tekkis vill. Aga see eriti ei häirinud.
Poolmaraton läbitud, tasakesti hakkan rehkendama, et millise aja ma võiks joosta. Kuigi ma tean, et Helsingis lõpukilomeetrid on rasked, palju künkaid ja pöördeid.
22 km. lakkas töötamast pulsomeeter, anduri patarei sai tühjaks ja õiget pulssi enam ei näinud. Edasi jooksin sisetunde järgi.
Kuni 30 km oli kõik ok, jõin igas teises joogipunktis. Joogiks kasutasin ainult vett, kuigi veel oli selline imelik muda maitse.
Kuskil 36 km hakkas väsimus tekkima, jalad muutusid pisitasa rasketeks. Polnud just eriti hull, proovisin ikka tempot hoida. Otsustasin igas joogipunktis juua. Mälus oli hästi meeles eelmine aasta, spordijook ja banaan. See aasta siis kasutasin ainult vett, spordijoogile, banaanile ja geelile kategooriline ei!
40 km sain aru, et vaatamata tugeva tuulele ja raskele rajale saan oma parima maratoni aja. Küsimus oli ainult selles kas alla 3:20 või natuke üle?
Raja kõige hullem lõik oli 41-42 km. Seal staadioni taga on paras küngas, kust tuleb üles joosta. Lõpus tundub see küngas aga Mount Everestina, jooksin ja oigasin aga sain jagu!
Viimased 200m staadionil oli juba lust ja lillepidu, ainsad meetrid maratonist mida sai juba nautida täiel rinnal. Aega kulus 3:19:42. Isiklik rekord.
Peale jooksu kohe mitu topsi vett ja kohvi. Olemine täitsa hea. Kerge venitus ja hotelli magama!
Selle aasta plaanid ja eesmärgid on kuhjaga täidetud!
Maraton see on imeline!

Üks päev maratonini.

Üks päev veel on jäänud Helsingi maratonini. Sellel nädalal põhirõhk taastumisel.
Esmaspäeval sai siis natuke võimeldud ja kangi surutud.
Teisipäeval natuke jooksu ka. Alustuseks soojendust 2km, siis 5x5min. kiire tempoga u.90% max., lõikude vahel sörk 2,5 min. Lõpetuseks lõdvestus 1km. ja muidugi põhjalik venitamine. Õhtul jõusaal, ülakeha.
Kolmapäeval puhkus.
Neljapäeval jooks. 2,7km. soojendust, siis 5x100m lõigud, 2x30m kiirendused ja lõpetuseks 2km lõdvestust. Õhtul 2h masaazi.
Reede puhkus.
Laupäeval Helsingi maraton.
Enesetunne nagu alati enne maratoni ebakinnel, midagi jääb puudu aga mida ei tea:). Tervis hea, kuigi eelmine nädal külmetasin ennast ära. Selline õrn väsimus on ja kogu aeg tahaks magada. Vist mingid haiguse jääknähud on veel keres pesitsemas. Mis seal ikka, eks laupäeva õhtuks on asi klaar ja selge.
Kohtume siis Helsingis.

SEB Tallinna maraton

Kahjuks ka see aasta ei saa joosta SEB Tallinna maratoni. Selle aasta eesmärgid on natuke teised. Aga poolmaratoni jooksen Tallinnas kindlasti. Saab hea tugeva treeningu enne selle aasta põhieesmärki.
Praegu aga terendab Helsingi maraton. Olemine ja enesetunne on tänase seisuga hea, treenitud on ka parasjagu. Täna sai joostud viimane raskem treening, lõigud 4*2000m, lõikude vahel rahulik kõnd 2,5 min. Kõik oleks olnud hea, kui poleks jäänud vihma kätte. Aga treening peab olema raske ja mitmekesine. Seda ta ka oli! Suured tänud ilmale!

Keila poolmaraton, maagilne piir alistus!

Minu jaoks maagiline poolmaratoni piir 1h30min alistus Keilas. Poleks eriti uskunud, sest viimne kuu aega pole sellist tugevat powerit olnud, et läheks ja teeks. Ju siis nii peab olema. Aga minu jaoks oli aeg1h30min. poolmaratoni jaoks üks selle aasta eesmärke!
Jooksust ka siis läbi minu silmade.
Ilm oli vihmane, pidev sadu. Õnneks vihm oli soe, esimene kilomeeter natuke häiris aga pärast harjus ära ja polnud hullu. Tuul oli õnneks nõrk, nii et külm ei hakanud. Rada lauge, erilisi tõuse ei olnud. Kõik olud sobisid, et joosta enda kohta hea aeg!
Start oli hea, kohe sai joosta omas tempos, kuskil 6km enam ei möödunud minust keegi. Jooksin üksinda, pisitasa möödusin ka kellestk. Proovisin hoida tempot 04:12-04:17 km. Pulss stabiilselt 164-166.
Poole maa peal proovisin juua aga sattus kätte spordijook, ei sobi minule spordijoogid, nii ma siis kulgesin lõpuni ilma joomata, ilm oli selles suhtes ikka hea, ei olnud palav ja erilist janu ka ei olnud.
Kuskil 11km avastasin, et üks noormes jookseb minu tuules, nii me siis kulgesime kahekesi. Temale sobis minu tempo no ja minul polnud ka selle vastu, sest kahekesi nagu mugavam ja lõbusam. Selgus, et noormees on ka Pärnumaalt pärit, ühekandi mehed!
Peale 17 km läks noormehel raskeks. Lasin tempo natuke alla, innustasin teda ikka minu taga joosta. 19 km noormes hõikas, et mine, ta ei suuda selles tempos joosta. Lisasin siis tempot ja kulgesin probleemideta lõpuni. Tõsi 500m enne lõppu hakkasid jalad kangeks minema. Vist vedeliku puudus hakkas tunda andma. Kannatasin lõpuni.
Peale jooksu kohe sauna, õhtul kodus väike sörk ja korralik venitus.
Paistab, et uus treeningu kava toimib. Nädalas 6 päeva jooksu, millest ükspäev tempojooksu, ükspäev lõigujooksu ja ükspäev pikk kross 25-30km. Teised päevad taastavad jooksud. Üritan ka kahel korral nädalas joosta hommikuti, rahulikus tempos 4 km. Ja muidugi 3 korda nädalas jõusaal.
Mis sest asjast välja tuleb näeb mõne nädala pärast Helsingi maratonil. Mingi eesmärk on olemas.
Raske Helsingi rada ootab!

Helsingi maraton.

Kiirelt otsustad, kiirelt tegutsed! Olen otsustanud ja Helsingi maratonile registreeritud.
Treeningud siis kõik HCM heaks!

Harku järve jooks

Harkus joostud!
Harku rada on üks minu lemmik. Kohe väga hea rada, raske on ainult stardis. Kui saad stardist kiiresti minema, siis jookse kuidas suudad. Ühtegi tõusu ei ole, kogu rada tasane.
Start ebaõnnestus, Janek ja Andres said ilusasti minema, mina jäin toppama. Muidugi oleks võinud trügida aga pole see minu loomuses.
1km joostud, kui nägin Janekit. 1,5km möödun Janekist. Janek ei suuda minu tempos püsida, jääb maha. Peagi näen ees jooksmas Andrest. Tunnen, et minu tempo on tema omast kiirem, pisitasa lähenen Andresele. Kogu aeg möödun kellestki, Andrese selg läheneb koguaeg. Mõte oli, et püüan ta enne kõrkjaid kinni, aga olemine ei olnud nii hea ja Andrese selg lähenes niigi pisitasa.
5km joostud, olemine läheb paremaks, lisan veel tempot.
400m enne lõppu saan Andrese kätte. Tervitan teda, jooksen temast ette. Kõik oli hea, jõudu jagus, olemine väga hea. Rannas liivasel pinnal lõikas nagu noaga jalgadesse. Vaatan taha ja näen, et Andres on minust meeter kaks taga, siis on teiste jooksjatega pikem vahe. Hõikan Andresel, et mine minu ette, ma ei suuda pehmel liival joosta, Andres ühmab aitähh ja läheb ette. Mina tema kannul. Nii me ka lõpetame.
Aega kulus siis 26:05. Ok aeg, sest maratonist oli möödunud kõigest kaks nädalat. Enesetunne normaalne, laibaks ennast ei jooksnud!
Nüüd nädal aega rahulikus tempos ja siis hakkan uuesti treenima maratoniks. Millisest maratonist osalen, pole veel otsustanud aga otsus tuleb enne jaanipäeva teha.
Kõigile ka head jaanipäeva!