Helsingist elusana ja tervena kodus! Üllatavalt hästi läks, isegi väga hästi!
Enne maratoni oli selline haiglane olemine, ei teagi, kas kehas oli haigus või hinges ärevus. Tuim ja väsinud olek oli minus. Hommikul veel kõhklesin, kas ikka lähen jooksma.
Umbes 1,5 tundi enne starti olime perega kohal. Natuke uitamist staadioni ümbruses, väike soojendus tiir, venitus ja olingi küps starti minema. Rahvast oli palju, õnneks ilm jahedama poolne aga tuuline.
Helsingi maratonil ei ole stardigruppe. Stardi koridoris on tahvlid aegadega, nii koonduvad nende tahvlite juurde need inimesed, kes millist aega plaanib joosta. Tempo tegijad oma õhupallidega alates 4 tunnist. Ise sättisin ennast 3:30 tahvli juurde. Üllataval kombel ei olnud ka stardi eelset trügimist.
30 sek. peale starti sain juba joosta. Helsingis õnneks on esimesed kilomeetrid tee lai, nii et kohe saab joosta omas tempos. Jooksu plaan oli lihtne, algul hooga minema, joosta nii kaua kuni jaksan ja lõpus kannatada ja kannatada.
10 km. läbitud, olemine ülihea, kõik isegi toimis. Tempo väga hea!
19 km oli läbitud, kui trio varvas, suss ja sokk lõpetasid koostöö. Varbale tekkis vill. Aga see eriti ei häirinud.
Poolmaraton läbitud, tasakesti hakkan rehkendama, et millise aja ma võiks joosta. Kuigi ma tean, et Helsingis lõpukilomeetrid on rasked, palju künkaid ja pöördeid.
22 km. lakkas töötamast pulsomeeter, anduri patarei sai tühjaks ja õiget pulssi enam ei näinud. Edasi jooksin sisetunde järgi.
Kuni 30 km oli kõik ok, jõin igas teises joogipunktis. Joogiks kasutasin ainult vett, kuigi veel oli selline imelik muda maitse.
Kuskil 36 km hakkas väsimus tekkima, jalad muutusid pisitasa rasketeks. Polnud just eriti hull, proovisin ikka tempot hoida. Otsustasin igas joogipunktis juua. Mälus oli hästi meeles eelmine aasta, spordijook ja banaan. See aasta siis kasutasin ainult vett, spordijoogile, banaanile ja geelile kategooriline ei!
40 km sain aru, et vaatamata tugeva tuulele ja raskele rajale saan oma parima maratoni aja. Küsimus oli ainult selles kas alla 3:20 või natuke üle?
Raja kõige hullem lõik oli 41-42 km. Seal staadioni taga on paras küngas, kust tuleb üles joosta. Lõpus tundub see küngas aga Mount Everestina, jooksin ja oigasin aga sain jagu!
Viimased 200m staadionil oli juba lust ja lillepidu, ainsad meetrid maratonist mida sai juba nautida täiel rinnal. Aega kulus 3:19:42. Isiklik rekord.
Peale jooksu kohe mitu topsi vett ja kohvi. Olemine täitsa hea. Kerge venitus ja hotelli magama!
Selle aasta plaanid ja eesmärgid on kuhjaga täidetud!
Maraton see on imeline!
Enne maratoni oli selline haiglane olemine, ei teagi, kas kehas oli haigus või hinges ärevus. Tuim ja väsinud olek oli minus. Hommikul veel kõhklesin, kas ikka lähen jooksma.
Umbes 1,5 tundi enne starti olime perega kohal. Natuke uitamist staadioni ümbruses, väike soojendus tiir, venitus ja olingi küps starti minema. Rahvast oli palju, õnneks ilm jahedama poolne aga tuuline.
Helsingi maratonil ei ole stardigruppe. Stardi koridoris on tahvlid aegadega, nii koonduvad nende tahvlite juurde need inimesed, kes millist aega plaanib joosta. Tempo tegijad oma õhupallidega alates 4 tunnist. Ise sättisin ennast 3:30 tahvli juurde. Üllataval kombel ei olnud ka stardi eelset trügimist.
30 sek. peale starti sain juba joosta. Helsingis õnneks on esimesed kilomeetrid tee lai, nii et kohe saab joosta omas tempos. Jooksu plaan oli lihtne, algul hooga minema, joosta nii kaua kuni jaksan ja lõpus kannatada ja kannatada.
10 km. läbitud, olemine ülihea, kõik isegi toimis. Tempo väga hea!
19 km oli läbitud, kui trio varvas, suss ja sokk lõpetasid koostöö. Varbale tekkis vill. Aga see eriti ei häirinud.
Poolmaraton läbitud, tasakesti hakkan rehkendama, et millise aja ma võiks joosta. Kuigi ma tean, et Helsingis lõpukilomeetrid on rasked, palju künkaid ja pöördeid.
22 km. lakkas töötamast pulsomeeter, anduri patarei sai tühjaks ja õiget pulssi enam ei näinud. Edasi jooksin sisetunde järgi.
Kuni 30 km oli kõik ok, jõin igas teises joogipunktis. Joogiks kasutasin ainult vett, kuigi veel oli selline imelik muda maitse.
Kuskil 36 km hakkas väsimus tekkima, jalad muutusid pisitasa rasketeks. Polnud just eriti hull, proovisin ikka tempot hoida. Otsustasin igas joogipunktis juua. Mälus oli hästi meeles eelmine aasta, spordijook ja banaan. See aasta siis kasutasin ainult vett, spordijoogile, banaanile ja geelile kategooriline ei!
40 km sain aru, et vaatamata tugeva tuulele ja raskele rajale saan oma parima maratoni aja. Küsimus oli ainult selles kas alla 3:20 või natuke üle?
Raja kõige hullem lõik oli 41-42 km. Seal staadioni taga on paras küngas, kust tuleb üles joosta. Lõpus tundub see küngas aga Mount Everestina, jooksin ja oigasin aga sain jagu!
Viimased 200m staadionil oli juba lust ja lillepidu, ainsad meetrid maratonist mida sai juba nautida täiel rinnal. Aega kulus 3:19:42. Isiklik rekord.
Peale jooksu kohe mitu topsi vett ja kohvi. Olemine täitsa hea. Kerge venitus ja hotelli magama!
Selle aasta plaanid ja eesmärgid on kuhjaga täidetud!
Maraton see on imeline!
Palju õnne väga hea tulemuse puhul! Kas sel aastal on veel maratone plaanis?
ОтветитьУдалить