Viis päeva veel.

Täpselt viis päeva on veel jäänud Stockholmi maratonini. Ärevus on hinges, isegi magades ma näen, kuidas ma jooksen maratoni.
Ettevalmistus on kulgenud enam vähem plaanitult. Muidugi kogu aeg on tunne, et midagi jääb puudu, kuskil oleks pidanud teistmoodi treenima. Viimase pikema jooksu tegin 20 mail, peale rasket tööpäeva, jooksin Raeküla metsas 30km. aega kulus täpselt 2:30:00, keskmine pulss 145. Kõik oli ok, peale jooksu väsimust eriti polnud, aga puusad olid valusad, pole sellist asja eriti kogenud, et puusad oleksid valusad. Igaks juhuks teen ibu maxi kuuri enne maratoni.
Erilisi mingeid ettevalmistusi rajal olemiseks ei tee, riietus lühike, tossud ds-trainerid, maratoni rajale vett kaasa ei võta, ei näe vajadust. JP peaks olema piisavalt ja geele minu organism ei taha omaks võtta. Ilmajaamad lubavad jahedamat ilma, isegi kerget vihma. Peasi, et ei oleks seda vastikut palavust.
Eesmärk on ka seatud, isegi mitu!
1. Lõpetada maraton tervena!
2. Joosta maraton teatud ajaga, 5 min. sinna tänna, ühtlasi parandada oma maratoni aega!
3. Joosta mõnest tuttavast natuke kiiremini.
Need on siis minu väiksed soovid. Loodan, et suudan need ka täita ja kui ei suuda täita, siis see on ju kõigest maraton!

See nädal treeningud on rahulikud
E-puhkan
T-5*1000m lõigud poolmaratoni tempos
K-TJ+venitused
N-TJ+5*60m kiirendused+põhjalik venitus
R-puhkan
L-Maraton.

Kõigile, kes lähevad Stockholmi kerget jalga ja rajal näeme!

Helsinki City Run 2011 ehk Helsingi poolmaraton.

Helsingist elusana ja enam vähem tervena tagasi! Rahul, jooks õnnestus 110%.
Jooksust siis ka mõne sõnaga. Poolmaraton toimus Helsingis 07.o5.2011.a. Start anti kell 15.00. Starditi 2500 inimest grupis, iga grupp 10 min. vahega. See on õige lahendus, sest stardis oli üle 13000 inimese. Ise startisin esimeses grupis. Rada lookles Helsingi parkides, ei saa öelda, et rada oli kerge, oli ikka paar järsemat tõusu, mille lõpus viskas ikka pulsi maksimumile. Tegelikult ega need tõusud ei olnud nii hullud aga laskumised need olid veel raskemad.
Start kulges rahulikult, kuskil 15-20sek. sai kõnnitud ja siis juba joostud. Esimesed kilomeetrid olid sellised pugemise ja vahele jooksmise kilomeetrid. 9min. joostud ja esimene tõus, päris karm aga õiglane, sai paljudest mööda. Tõusu lõpus võttis ikka hingeldama. Laskumine oli tegelikult hullem, kui tõusul sai kergelt mööduda teistest, siis laskumisel tulid ju kõik ühesuguse hooga, pidin kogu aeg hoogu vähendama, et kellegile otsa ei jookseks.
Edasi kulges rada läbi linna, kogu aeg käis selline sebimine, möödusin kellestki keegi jälle minust. Igav ei hakanud. Esimest kilomeetri tähist nägin 7 kilomeetril. Rahvast oli ikka nii palju rajal, et lihtsalt ei näinud ennem kilomeetri tähiseid.
10 km alates ei möödunud minust enam keegi, hakkasin pisitasa mööduma teistest, rajal oli olukord kuidagi rahulik, jooksjate rivi oli veninud pikaks, kui ees oleva jooksja tempo ei sobinud möödusid temast probleemideta kõrvalt, ruumi oli. Tempo oli üle ootuste hea, siledamal maal 4:08min/km. Mägisematel kohtadel kuskil 4:50 min/km.
Raskeim moment tekkis 18-19km vahel, jalad läksid raskeks, lasin tempo lõdvemaks, taastusin. Mõnisada meetrit enne 20 km oli tõus, jaksu oli see tõus võtta suhteliselt hea tundega, teadsin, et siis tuleb laskumine ja lõpp.
Viimane kilomeeter oli juba tüütav, näed staadioni, aga lõppu ei tule, rada aina venib ja venib. Viimasel kilomeetril vahetult enne staadioni oli veel tõus, seda oli eriti magus joosta, sest sain mööda ühest viiesest jooksjate pundist. Oli ikka meeldiv kuulata, kui jooksin neist mööda ja mind saatis nende hingeldamine ja puhkimine.
Staadionil tuli joosta pool staadioni ringi ja oligi kõik läbi. Anti medal ja natuke nänni. Pakuti kohvi ja spordijooki, endal olemine ok. Selline kerge ja mõnus. Peale venitamist ja lõdvestust läksin sauna, jumalik tunne tekkis. Energiat veel jagus, et kolm tundi teha aega parajaks Helsingi linnas. Õhtuse praamiga koju, oma koju.
Aega kulus minul 01:33:07. keskmine pulss 163, maksimum 172. Koht 292. Kokku lõpetas üle 10000 jooksja. Chip time oli 01:32:36. Jooksin siis plaanitud ajast kiiremini. Ise arvasin, et potsatan sinna 01:38:00 kanti. Huvitav, et puus ka ei andnud endast kogu jooksu ajal märku, ju hakkab terveks saama.
Üldkokkuvõttes jäin endaga rahule, jooksu tempo oli õige, kogu aeg oli väike varu, et kui oleks vaja veel natuke pingutada siis oleks suutnud.
Helsingi poolmaratoni rada ei ole just kõige kergem aga väga huvitav, ei ole üksluine. Pidevalt midagi muutub, pealtvaatajad ja ergutajad on kõikjal, joogipunkte jagus, korraldus tasemel. Nii et soov on kindlasti seal veel joosta.
Nüüd siis viimased valmistused Stockholmi maratoniks, esmalt puus täitsa terveks, praegu treenin ettevaatlikult, nädala lõpus on plaan end liigutada juba kiiremalt.

2 päeva veel!

Täna sai tehtud viimane trenn enne Helsingi poolmaratoni. Soojenduseks 5 km kergelt, siis 3*60m kiirendusi max. kiirusega. Tunne ei ole kõige parem. Peale kiirendusi 1 km kiirelt, 1km sörki, 1km max. pulssiga, 2 km lõdvestust. Tunne läks paremaks, 4*60m kiirendusi ja venitused. Enesetunne normaalne. Ainus asi mis häirib on mingi loll valu paremas puusas, kuidagi äkitsi üle öö tekkis. Eks see kuulus hobuse salv või mis see ka iganes ei ole peab aitama.
Ärevus on ka hinge tekkinud, eesmärk ka seatud! Loodan, et suudan eesmärgi ka täita, praegu optimism veel jagub.

Viljandi järve Suurjooks 2011

Viljandi jooks joostud! Paremini, kui eelmine aasta, südamele jäid ca 30 sek. Oleks kuskil pidanud pingutama rohkem, siis oleks jooksule pannud hindeks 5+, praegu 5-. Kuigi Viljandi jooks ei ole minu lemmik, see põld ja heinamaa ei ole minu lemmikud aga ega see rada ka nii hull ei ole!
Ilm oli tuuline ja külm, aga päike paistis, nii et starti läksin lühikeses riietuses. Start oli kehv, kuni 3km ei saanud joosta omas tempos, pidin jooksma natuke aeglasemalt. Lihtsalt ei saanud mööda, nii tihe oli see liiklemine. Tõsi esimesel tõusul sain ikka mööda ka aga majade vahel andis see pingutus tunda, kui sain suurele teele siis oli juba ok, pulss ja hingamine taastusid ja sain oma mootori häälde. Enne esimest JP möödusin Janekist ja Meelisest. Janu polnud, seega loobusin esimeses JP joogist. Jooksin siis mõnuga, kui nägin enda ees jooksmas jälle Janekit ja Meelist. No ikka täitsa lõpp, möödusin neist uuesti, kurat kaks korda pean neist mööduma! Hiljem rääkisid poisid, et nad olid jooksnud kuskilt alt, soost. Olla olnud suht kuiv ja nad arvasid, et võitsid ajaliselt 30-40 sek. Ei tea aga fakt on see, et ma pidin neist uuesti mööduma! Siis tuli see paganama heinamaa, mis polnudki nii hull, kui seda jubedat kraavi ees ei oleks. No ei julge ma sealt kraavist joosta kiiresti alla. Ikka päris mitu tegelast said minust seal jälle mööda, ronisin kraavi pervelt ülesse ja panin siis kiirelt edasi. Teine JP. Otsustasin, et joon, sirutan käe topsi poole, tops on käes ja siis libiseb tops käest, suurest vihast oma saamatuse üle jooksen edasi, huvitaval kombel janu kadus ka ära.
Põllul toimis kõik nii nagu arvasin, jooksin pundis, keegi ei möödunud, kõik oli rahulik. Põld sai läbi ja kohe tõstetivtempot. Jõudu ja jaksu oli, pulss oli normi piires. Viimased 2 km olid ühtlases tempos, kui staadionile keerasin suutsin isegi kiirendada. Aeg tuli 50min ja 26 sek. Keskmine pulss 167 ja max 173.
Hiljem sain teada targematelt, et olin jooksnud kõige pikemat rada. Jooksuga rahul, suutsin tempot hoida, surnuid ja raskeid momente ei olnud, paistab, et kõik kulgeb nii nagu Kallega oleme plaaninud.
See nädal siis Helsingi poolmaratonile, tuttavatest keegi pole seda jooksnud, milline on rada ei tea, millised tõusud, pole aimu? Elame näeme.

Kõrvemaa Kevadjooks

Kõrvemaalt tagasi, elus ja terve. Suured tänud Andres Kebale kelle eelnev ülevaade raja seisukorrast olid igati abiks!
Kõrvemaa oli plaanis treening jooksuna. Kilomeetri plaanisin läbida 4:45 min/km. Seeoli siis miinimum. Maksimum, mida arvasin võimeline 4:30 min/km.
Kohal olime kell 10.40 enam vähem plaanitud ajas. Esimene keda nägin oli Reget. Tegime koos soojendust, ilm oli nii soe, et läksin starti lühikeses riietuses. Start oli ka huvitav, selline rahulik, keegi ette ei jäänud, ja peale 500m sai juba joosta enamvähem oma tempos. Esimene km 3:58 min/km. Üllatus milline! Edasi kulgesin tempos 4:11-4:18 min/km. Peale esimest ringi otsustasin juua, mitte just janu ei piinanud aga igaks juhuks. Enesetunne ülihea, jooksus kergus ja mõnu. Jooksin kogu aeg mingi noormehe järel, tal oli must rätik peas, pidi ka Stockholmi maratonile tulema. Tema tempo oli paras. 3 km enne lõppu läksin ise vedama, lisasin ka natuke tempot, no enesetunne oli ikka väga hea. Viimasel tõusul lisasin veel tempot ja tõusu lõpus oli ka pulls 179. Pole mina veel näinud oma pulsokal sellist numbrit. Laskumisel pulss langes 165. 200 m enne lõppu lasin juba tempo alla, arvasi, et kedagi taga ei ole aga üks noormees sai ikkagi mööda. No ja mis siis, oma eesmärgi ma täitsin! Peale lõpetamist eriti väsinud ei olnud, jõin oma taastusjoogi, viimasel ajal kasutan Reco2, ja läksin sörkima, venitama. Pere teised liikmed lõpetasid oma jooksu. Koos poisiga sauna, soe supp, kohvi ja selline inimese tunne oli kohe.
Jooks oli hea, aeg 01:08:04, oma kella järgi. Protokolle veel uurinud pole. Rada oli väga hea, suhteliselt kerge, võrreldes eelmise aastaga suisa lauskmaa. Ilm, väga hea! Emotsioonid kogu perel laes! Päev läks siis täielikult korda!
Järgmine nädal Viljandi ja siis Helsingi poolmaraton. Tänase põhjal olen ikka ülioptimist.

75 Rabajooks ja muu.

Eelmine sügis sai lastele lubatud, et kevadel jookseme uuesti Rabajooksul. Lubadus sai ka täidetud, ilm oli ülihea, päikest ja soojust jagus küllaga. Rahvast palju, korraldus väga hea. Ühesõnaga väga hea üritus.
Startisime esimeses grupis. Esimesed 500m oli väga hea ja siis oli kõik hea otsas. Tee läks lumiseks ja pehmeks. Joosta oli kehv aga mitte lootusetu, jalad olid kohe märjad, igasugune kiirus kadus, jäi ainult sumpamine lumes ja hea tuju. Proovisin ikka hoida kiirust 04:45 min/km. See ka õnnestus, jäin ise rahule, peamine, et kuskil jalale viga ei saanud.
Powerit ja tahtmist veel jagus nii otsustasin, et jooksen teise ringi veel aga aeglasemas tempos. Mõeldud, joostud! Teine ring aeglasemalt ja rahulikumalt, tee oli veel hullemaks läinud, täitsa pehmeks ja ligaseks. Nägin ka suusatajat, kehv suusarada ja kehv jooksurada aga tuju hea, mis sa veel tahad saada!
Lapsed jooksid ka raja läbi ja olid väga rahul. Tegelikult kõik, kes jooksid olid tublid, oli see rada, mis ta oli aga joosta ju sai. Pigem joosta lumesogasel rajal, kui istuda kodus ja viriseda.
Maratoniks ettevalmistus käib kahjuks läbi mõõnade ja tõusude. Mõni päev tundub, et kõik on ok ja siis jälle mitu päeva nagu augus. Pikim jooks on olnud 33km. Tunne oli hea aga aeg mitte kõige parem. Sellest nädalast hakkan mahtu vähendama. Nädalas üks kiirem jooks ja viis jooksu kergemas tempos. Mai kuus üks pikem 35km ots. Kindlast jooksen mai alguses poolmaratoni, eeldavas maratoni tempos.
Järgmine nädal Kõrvemaal on juba näha, mis seis praegu on, muidugi, kui seal teed ei ole nii hullud, kui Rabajooksul.
Aga sügisel olen jälle kohal, Rabajooksul, see üritus on lihtsalt nii hea!

Olemas! Avatud uus hooaeg!

Täna esimene kord sellel aastal, kuis sai joostud Raeküla metsas. Metsas jooksmise hooaeg on siis avatud! Kurat, ikka mõnus on joosta pehmel pinnasel, päike paistab, hea soe, tuulevaikne, no mida see hing veel tahad! Nii ma siis kaifisin seda jooksmist, kuigi ega metsas on veel lund ja kohati pidin sumpama lumes aga see kõik on köömes. Täna keskmise tempoga metsas 14 km, keskmine pulss 138. Peale jooksu jõusaalis tunnike ja saun. Elu on ikka ilus!